Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast. See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on olulised keskkonnariski hindamise eesmärgi määratlemisel, ei pääseks hindamise objektiivsust mõjutama. Kontseptuaalne mudel Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad
määramatused Eesmärkide ja valikute arutamisel tuleb kaasata ka huvigruppe, hindamine ei pea olema väga põhjalik. KKRH on piiratud olemasolevate vahenditega: usaldusväärsete andmete kättesaadavus ja teaduslik läbitöötlus, hindajate asjatundlikkus, hindamiseks antud aeg jar aha Riski hindamine on analüütiline protsess, otsuseid võetakse vastu ka info puudulikkuse korral KKRH põhietapid: Probleemi formuleerimine- Mõjuri olemasolu ja potensiaalsete sihtobjektide avaldatava mõju kvalitatiivne hindamine. Kui mõjur on kemikaal, kirj ka tema asukohta, kogust, toksilisust ja püsivust kk-s. ohu määratlemine kuulub ka esmase teabe kogumise hulka Eksponeerituse analüüs- selgitatakse, kuidas tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile kättesaadavad, kui so on organismid, tuleb määrata neile mõjuvate annuste suurus, lisaks tuleb koguda andmeid ka ainevahetuse iseärasuste kohta. See etapp lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega
põhietapist: 1) Probleemi formuleerimine (ohu määratlemine või adumine) Mõjuri olemasolu ning tema potentsiaalsetele sihtobjektidele (retseptoritele) avaldatava võimaliku ohu kvalitatiivne hindamine. Kui mõjur on kemikaal, kirjeldatakse ka kemikaali asukohta, kogust ning ohtlikkust (toksilisus, püsivus keskkonnas, bioakumulatsioon jms). Ohu määratlemisse kuulub ka esmase teabe kogumine sihtobjektide ning mõjuri levimistee kohta. 2) Eksponeerituse analüüs, millega selgitatakse, kuidas ning kui palju tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile otseselt või kaudselt kättesaadavad. Kemikaalide puhul tuleb selgeks teha, kuidas kemikaal ohuallikast sihtobjektideni jõuab, kemikaali kontsentratsioon kokkupuutekohas ning kokkupuute sagedus ja kestus. Kui sihtobjektid on organismid, tuleb määrata neile tegelikult või võimalikult
annaabi.ee 
