sihtmärki keskele. Lahingus on vaenlast võimalik avastada liikumise, lasusähvatuste või suitsu järgi. Kui vaenlase asukohta on raske leida, võib jaoülem osutada vaenlase positsiooni või positsioonid. Igal juhul valige sihtimispunkt selliselt, et oleks võimalik tabada sihtmärki. Tuul ja muud faktorid mõjutavad tabamist. Seetõttu võib mõnikord vajalikuks osutuda sihtmärgi keskele tabamiseks sihtimispunkti sihtmärgi keskkohast eemal valida. Laskeasendi kontrollimine ja parandamine lamades Selgitage ja näidake ette, üksus teeb järgi. Andke käsklused “Laskeasend lamades võtt”, “Relv lae ja kaitseriivista”. 30 Laskeasendi sissevõtmisel peab sõdur suunama oma keha ja relva sihtmärgile nii, nagu eelnevalt õpetati ja harjutati. Enne esimesi laske on tähtis täpsemalt keha kohendada, et relv oleks sihtmärgile
Ballistika: Sihtmärgi tabamiseks peab laskur teadma oma relva taktikalis-tehnilisi näitajaid ning oskama nende põhjal järeldusi teha. Ta peab teadma, kuidas tema asend ja ilmaolud mõjutavad lasketäpsust ning oskama kõike seda arvestadsed valida õiget sihtimispunkti. Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva rauaõõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Laskurrelvadest lasu puhul annab löökur löögi padruni kapsli pihta ja purustab selle. Seejärel süttib kapsli süütesegu ning läbi kahe ava padrukikesta põhjas süttib paiskelaeng
märgi tabamiseks peab laskur teadma kuuli (mürsu) lennu probleemidega. oma relva taktikalis-tehnilisi näitajaid Lask ja selle perioodid ning oskama nende põhjal järeldu- si teha. Ta peab teadma, kuidas tema Lask on kuuli (miini, granaa- asend ja ilmaolud mõjutavad laske- di, mürsu) väljapaiskumine las- täpsust, ning oskama kõike seda ar- kurrelva (miinipilduja, granaa- vestades valida õiget sihtimispunkti. diheitja, suurtüki) rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud Siseballistika on ballistikaharu, mis gaaside toimel. käsitleb kuuli (mürsu) liikumist relva 111 Relvaõpe Laskurrelvadest lasu puhul annab 1. Eelperiood algab paiskelaengu süt-