kulud suudetud viia allapoole müügihinda (saavutatakse erinevate alternatiivide vahel valimisega). Seega: püstitatud eesmärgist lähtudes valitakse erinevate alternatiivide vahel, et jõuda soovitud tulemuseni. Sihtkuluarvestuses keskendutakse sihikulu leidmisele ja selle võrdlemisele eelarvestatud kuludega. Sihikulu on suurim võimalik toote/ teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum on eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe.Sihtkuluarvestus toimub järgnevalt:Toote/teenuse sihthinna kindlaksmääramine, lähtuvalt kliendi vajadustest konkreetsete omadustega toodete/teenuste järele ning seejärel turuosa selgitamine, mida soovitakse hõivata.( Sihthind on turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid).
tegevusstsenaariume ja alternatiive. Otsustamine- tegevus, mis toimub ettevõtte kõikidel tasanditel nii pika- kui lühiajaliselt. Sihtkuluarvestus- kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Sihtkulu- suurim võimalik toote/teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum- eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe. Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu;
turuhind Ettevõtte pakkumispoliitika Pakkumishinna kehtestamine pakkumishind võistupakkumine Hinnapakkumised koguhinnaga pakkumine üksikhinna pakkumine töövõtt tegelike kulutuste alusel ( võistlus kvaliteedi ja tulemi alusel) sihthinna töövõtt- tellija- ehitaja koostöös liigitakse optimaalsed lahendused, välditakse riske, ühiselt kasutakse rahalist vastutust ja jagatakse tulu. Tegurid, millest sõltub pakkumise esitamine: kas tööliik vastab üldse töövõtja kogemustele ja spetsialiseerumisele? Kas üldse suudetakse pakkimine koostada? Lk 42 (2. pool) kas ei ole vastuolus ettevõtte eesmärkidega? kas töövõtjal on olemas vastav juhtiv kaader ja tööjõud?