Sihktiivaliste keha on piklik, veidi külgedelt kokkusurutud. Sihktiivalistest elavad Eestis tirtsud, ritsikad, sirtsud. Rohutirts. Ehitus (1) Keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid. Suu ümber asuvad vajalikud jätked suised. Üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. Väga iseloomulikud on sihktiivalistele suured ja pikad tagajalad need on hüppejalad. Ehitus (2) Sihktiivaliste eestiivad on tagatiibadest veidi paksemad kattetiivad.. Tagatiivad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus eestiibade alla kokku volditud. Mõnedel sihktiivaliste liikide valmikutel pole üldse tiibu või on tiivad oluliselt lühenenud või on taandarenenud lapatsitaolisteks soomusteks. Sihktiivalised on röövtoidulised ja taimtoidulised. Neil on haukamissuised. Rohutirtsu välisehitus.
Kokkuvõte Sihktiivalised põlvnevad ilmselt kivisöeajastul elanud ürgsihktiivalistest. Juba permi ajastul ilmusid tänapäevastele ritsikatele lähedased vormid. Nad on ökoloogiliselt oluline putukarühm. Sihktiivalised on toiduks mitmesugustele lindudele, imetajatele, kahepaiksetele, roomajatele ja röövtoidulistele putukatele. · Kuivatatud ja peenestatud kaerasoridest valmistatakse veel tänapäevalgi tuberkuloosi ravimit. · Paljudele sihktiivalistele on iseloomulik autotoomia (eneseköndistus). St, et jalgepidi vaenlase lõugade vahele sattunud putukas võib end päästa tugeva hüppega, rebides jala enda küljest lahti. · Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Nii on teada juhtumeid, kus Lääne-Aafrikast startinud kõrbetirtsud on jõudnud Inglismaale. Selleks tuli neil lennata rohkem kui 2400 km ookeani kohal.
Tiibade tugevdamiseks on putukatel kujunenud mitmesugused sooned. Tiibade erikujud. Üldiselt on tiivad kilejad, poolläbipaistvad, laia pinnaga jätked. Mardikaliste muundunud eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Need on paksud, kitiinjad, soonestuseta, kehakuju jälgivad jätked, mis asetatakse kehale ja mis on ette nähtud keha kaitseks. Osa liike kasutab neid ka lennul. Nahksed või pärgamentsed, ühtlase paksusega tiivad, kus soonestus säilib, on iseloomulikud sihktiivalistele. Kahetiivalistel on teine tiivapaar muutunud sumistiteks. 53. Täismoone muna, vastne, nukk, valmik. Munast koorub valmikust hoopis erinev vastne, põrnika puhul tõuk, kes jääb selliseks ka kasvades ja kestudes. Kasvu lõppedes moondub vastne liikumatuks nukuks. Nuku kestas tekib tema kehamaterjalist hoopis teistmoodi loom suguküps valmik, kes enam ei kestu. Vaegmoone- muna, vastne, valmik. Vastne võib meenutada valmikut nümf e.neidis
annaabi.ee 
