Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema. Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega. OSALEMIST MÕJUTAVAD SOTSIAALDEMOGRAAFILISED TEGURID Poliitikasse kaasatuse järgi võib inimesed jagada kolme rühma: 20-30% jäävad kõrvale ehk ükskõikseks; 50-60% osaleb aeg-ajalt mitmesugustes aktsioonides eelistades justnimelt pealtvaataja rolli;
◦ Väheneb töö rutiinsus ◦ Väheneb materiaalse stimuleerimise osakaal ◦ Suureneb kvalifikatsioon ◦ Suureneb vajadus suurendada töötasu Eelised Puudused Suureneb isiklik motiveeritus Organiseeritud anarhia on kallis Suureneb isiklik vastutus Puudub võimalus protsesside otseseks juhtimiseks Väheneb tehtud vigade arv Tegevus on enam sihistatud olukorrale/kodanikule Väheneb tegevusetuse õigustamine 2. Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? • Mõttekas on võim tsentraliseerida kui tegemist on suure organisatsiooniga ning kui on oluline kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine. • Tsentraliseerimise eelised:
Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus: avalikkus, põhjendamiskohustus uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus vormivabadus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus ja tõhusus kaasamine: õigus olla ära kuulatud õigus menetlusele mõistliku aja jooksul Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele)