............... 7 Sissejuhatus ja elulugu Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani 10. juuni 1949) oli Norra ja kogu Skandinaavia kuulsamaid kirjanikke XX sajandi alguses. Undseti ema oli taanlane, Sigrid sündiski Taani väikelinnas Kalundborgis. Lapsepõlv ja noorusaeg möödus Oslos. Sigridi isa oli Põhjamaades tuntud arheoloog, kes tutvustas kirjandus ja ajaloohuvilisele tüdrukule Norra keskaega, muistendeid ja saagasid. Pärast isa surma tuli Sigridil kui lastest kõige vanemal unustada kõrgharidus ja hakata tööle kontoriametnikuna. Kümme aastat kantseleitööd ei suutnud maha suruda visa püüdlust kirjanikuks saada. 1907. a. Ilmuski esikromaan ,,Proua Marta Oulie". Sigrid Undset on ühtlasi võitnud ka 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Loometöö Esikromaanist alates algas Sigridi viljakas loometöö, mille tulemuseks oli
pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... . Ta oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Oma väikeses majakeses punases vasest katlas keetis ta vahest nõiarohtusid. Sest see ..... oli tegelikult nõid. Kes see on? 13aastasel Sigridil on kummaline sõber, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub Sigridi juurde ootamatult väike tüdruk, kes ütleb end olevat Sigridi poolõde ja nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust "ära päästa". Nii satub loomult tagasihoidlik ja kartlik Sigrid põnevatesse seiklustesse sekeldustesse, mille tulemusena lähebki kahel tüdrukul korda vanaema vanadekodust ära tuua ning ka Sigridi
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon on omistanud ühele Veenusel asuvale kraatrile Sigrid Undseti nime, kirjaniku nime, kes nii sügavalt mõistis ajalugu, mütoloogiat ja armastust 3 Elulugu Sigrid sündis ema lapsepõlvekodus. Ta oli kolmest tütrest vanim. Kui Sigrid oli kaheaastane, kolis perekond isa haiguse tõttu Norrasse. Ta kasvas üles Kristianias (aastast 1925 Oslo). Esimesed üksteist aastat möödusid Sigridil raskelt haige isa tugeva mõju all. Isalt päris Sigrid ka laialdased ajalooteadmised, mis hõlmasid arheoloogiasaladusi, Norra saagasid ja Skandinaavia rahvalaule. Sigridi isa suri 40-aastaselt. See perekonnatragöödia jättis sügava jälje Sigridi lapsepõlve- ja täiskasvanuikka. Tüdruku lootused ülikooliharidusele olid pere väikese sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis
on olemas. Kui mu edaspidine elu ka põrgu peaks olema, siis ei tohi ma kaevata, sest mul on oma õnnehetked olnud." Ta ei teadnudki siis veel, kui hästi ta oma tulevikku kirjeldas. Svarstad oli nimelt juba abielus ja tal oli Norras kolm last. Svarstadi lahutus võttis aega, kuid sai lõpuks siiski teoks. Sigrid avaldas romaani "Jenny" ja reisis koos Svarstadiga Euroopasse. Nad abiellusid 1912. aastal Amsterdamis ning elasid Londonis, Pariisis ja Roomas. Roomas sündis Sigridil poeg Anders, aga sellega olid nende elu "kevadhetked" läbi. Romantiline katusekamber polnud sobilik eluks väikelapsega. Väikese Anderse tervis halvenes ja Sigrid pidi haige lapsega koju Norrasse sõitma. Seal õnnestus tal Lillehammeri lähedal talukoht üürida ning lõpuks saabus ka Svarstad talle järele. Neil sündis veel kaks last - tütar Maren ja poeg Hans. Svarstad osutus võimetuks perekonna eest hoolitsema ja Sigridi õlul oli kogu majapidamine
annaabi.ee 
