.. 2003)
6
DigiDoc dokumendiformaadil (DIGIDOC-XML) omadused:
On õigeks tunnistatav kasutaja poolt ilma lisainfot omamata
Võimalus anda allkirja mitmele algdokumendile korraga
Algdokument võib olla nii konteineri sees või sellest eraldi
Algdokumendiks sobib nii XML või kui ka Word, Excel, PDF, RTF jne
Võimalik on mitme allkirja andmine
DIGIDOC-XML fail võib sisaldada suvalisel arvul signatuure.
Kliendi allkiri sisaldub elemendis
IDRISI kaldub olema oma üleehituses väga modulaarne. See on väga hea tööriist õppeks, sest kasutaja on sunnitud arusaama igast sammust protseduuris. Näiteks suurima sarnasuse liigitus algab sellega, et kasutaja peab kuvama pildi, ja selle digitaliseerima, kasutades ainult numbreid ning ei tohi kasutada nimesid, kuvamaks igat klassi. Digitaliseeritud polügoonid salvestatakse ning töödeldakse seejärel läbi eraldi programmi (MAKESIG), et genereerida klassi statistika või signatuurid. Signatuure saab võrrelda, neist graafikuid teha, või isegi puhastada, kõik läbi eraldi programmide nagu SCATTER, SIGCOMP ja PURIFY; enne nende avamist iseseisvas programmis MAXLIKE või mõnes muus taolises. Ainus suurim tagasilöök IDRISI's on see, et tarkvara hästi moduleeritud struktuur võib tekitada üsna tüütut ning mitmekordset tööd. Nagu eelnevalt mainitud, siis see moduleeritud struktuur võib olla eelis õppimisel, kuid operatiivsel kasutamisel võib see osutuda pärssivaks.
****** Fakte selle kunstniku varajasest elust on v�he teada. Arvatakse, et ta s�ndis 1580. aasta paiku Antwerpenis ning �ppis v�hetuntud Andries van Baesrode�i (v�i: van Baseroo) k�e all. 1602. aastal �hines ta linnas asuva P�ha Luuka gildiga. Beert �petas v�lja mitmeid kunstnikke, kellest arvatavasti vaid �hest, Frans Ykensist, sai nat��rmortide maalija. Osias Beert olevat maalinud ainult lilli ja puuvilju. Oma t��dele lisas ta signatuure v�i monogramme harva ning kuup�evi mitte kunagi. Kuna teadmised flaami nat��rmortide varajasest perioodist on v�ga l�nklikud ja ebat�ielikud, siis omistatakse v�ga paljud selle aja t��d Osias Beertile. Kunstnik maalis enamasti tammepaneelidele ja kasutas seejuures glasuurimistehnikat, kus mitu �lestikust kihti vedelat �liv�rvi suutsid pildi l�ppviimistluses j�tta mulje mitmetoonilisest kumast ja otsekui teose l�bipaistvusest. Korduva motiivina kohtab
annaabi.ee 
