kategooriasse, kuna meile näib, et oleme selle hüvituse “välja teeninud.” Meeldimise üheks teiseks teguriks, eelkõige väga edukate inimeste meeldimisel, on tajutud ekslikkus. Meile näib meeldivat, kui teised näitavad välja “inimlikkust” ja teevad aeg-ajalt vigu, selle asemel et ühegi nõrkuse märgita pidevalt edukad olla. Kellegi meile meeldima hakkamine on üks asi, aga hoopis teine asi on talle sellest teada andmine. Kuidas me signaliseerime sellest, et keegi meile meeldib? Võib-olla ilmseimaks õnatuks signaaliks inimsuhetes on näoilme: kui keegi meile meeldib, tervitame teda naeratusega, kimbatuses olles kortsutame kulmu ja vihasena põrnitseme. 4 Silmside kujuta endast teist võimsat signaali, mida inimestel on raske ignoreerida ja see võib näidata kiindumust kui ka vaenulikkust
C, vereringe ja südametegevus väheneb 10%-ni Torpiido- väikeste püsisoojaste lühiajaline puhkeseisund (mõned tunnid), kehatemperatuur langeb kuni 20 C; 39. Sotsiaalse suhtlemise kasu ja hind Tulu _ Parem toitumus _ Parem tervis _ Rohkem partnereid _ Rohkem järglasi _ Kulu _ Otsene- kaasneb signaaliga vahetu energia- või ajakulu _ Lindude laul, konnade krooksumineaega ja energiat nõudev _ Eredavärviline sulestik- hea toitumine ja tervis _ Kaudne- kui palju toob signaliseerime kaasa lisaks soovitud mõjule ka soovimatuid tagajärgi _ Kiskjate tähelepanu 40. Meeleelundid ja nende roll suhtlemises Nägemine _ Silmade asetsemine koljus _ Monokulaarne nägemine- ühe silma nägemisväli _ Binokulaarne nägemine- kahe silma nägemisväli _ Nägemisteravus- nägemise, eriti kujundite nägemise selgus _ Värvide eristamine _ Monokromaasne e. ühe värvi e. mustvalge nägemine. Võrkkestal esinevad ainult ühte tüüpi
limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4. Närvikude Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke Endokriine signaliseerime- signaalilained mõjutavad vereringe vahendusel kaugemaid rakke. Hormoonid*- sisenõrenäärmetest verre erituvad signaalained, mis mõjutavad vaid kindla sihtmärkrakke. 3.2Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus Neuraalne regulatsioon- organismi talitluse reguleerimine närvide talitusel. Närvisüsteem reguleerib organismi talitlust Närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju. Peaaju koosneb paarikümnest miljardist
annaabi.ee 
