l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad
Lõõtspill · pärineb Saksamaalt. · Lõõtsaga saab mängida korraga nii meloodiat kui ka saateakorde. · Sobib hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. · Pilli mängitakse nahkset lõõtsa tõmmates ja mõlema käega nuppudele vajutades. · Lõõtsa õhuvool paneb helisema pilli sees asuvad metallplaadikesed. · Karmoska - vene tüüpi lõõtspill Ise helisevad pillid (idiofonid) ja membranofonid Idiofonides tekitab heli pill tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti vahele riputatud lauda, mida löödi tamme vasaraga. Edastati mitmesuguseid teateid. Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. hoitakse avatud suu juures ja mängitakse teraskeelt sõrmega näppides. heli tekitamisel osalevad nii huuled, keel kui ka hambad. suuõõne kuju muutes saab muuta heli kõrgust mängitakse meelelahutuseks, vahel ka tantsu saateks.
Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime). Karjapasun trompetiline aerofon, signaalpill (kuulasime). Torupill ,,ära aja pilli lõhki"; väga arenenud pill, nn ,,väike orkester", oli Eestis tuntud juba 13. saj, populaarseks sai 16. saj. Seda mängiti aasta läbi ning ta kuulus maagiliste tantsude juurde. o Pulmamarsid ja labajala valsid o Kõige kuulsam mängija oli Johannes Maaker (a.k.a. Torupilli Juss). o Aleksander Maaker viimane pärimuslik torupilli mängija. (kuulasime) KORDOFONID Nöör kõige primitiivsem.
AJALUGU Kuidas on tekkinud muusika, ja millistest allikatest pärinevad inimeste teadmised muusikast? Teadmised muusikast: kalju- ning muude jooniste põhjal, mis kujutavad muusika ja tantsuga seotud rituaale; kaevamistel leitud pillidest; kirjalikest allikatest. Esimesed muusikainstrumendid: Eri löökpillid; meso- ja neoliitikumist flöödi- ja sarvelaadsed pillid; trompeti eellased; otseflööt; harf; topeltalmei; lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid, kinnor (5 - 9 keelega lüüra), signaalpill ofar. Riigid, kus muusikakultuur saavutas kõrgema taseme: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina, Kreeka Muusika kui Jumalate keel: Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäältega, nende pille peeti pühadeks. Vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik
korraga mängida nii meloodiat kui ka saateakorde ning see sobis hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. Eesti lõõts on ereda ja rõõmsa kõlaga, Setumaa traditsiooni kuulub lüürisema tooniga vene tüüpi lõõtspill karmoska. Lõõtsameister August Teppo. Foto: ETMM Ise helisevad pillid (idiofonid) ja membrafonid Nendesse alarühmadesse kuulusid Eestis eelkõige rütmipillid. Idiofonides tekitab heli pill tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti vahele riputatud lauda, mida löödi tammevasara(te)ga. Lokulaud. Foto: A. Karm, ERM Parmupill koosneb metallraamist ja õhukesest teraskeelest. Pilli hoitakse avatud suu juures ja mängitakse teraskeelt sõrmedega näppides. Parmupilli mängiti meelelahutuseks ning vahel ka tantsu saateks. Parmupill. Mängib Ruuben Kesler, Jõhvi khk. Foto: P. Parikas, ETMM Idiofonide hulka kuulusid ka metsloomade hirmutamiseks kasutatavad
· Rahvalik pill meistri poolt tehtud, ei tohi täiustada · Kõige täiuslikumaks peetakse inimhäält · Pillid jagunevad: 1. Idiofonid heli tekib materjali jäikusest 2. Membrandofonid pingul nahk, mille vastu tagudes tekib heli 3. Aerofonid tekitavad heli õhu võnkumise teel 4. Kordofonid keelpillid · Idiofonid · Lokulaud (lokk, lokits, kola, kolk, kolklaud, orjapill) signaalpill; kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust lauaga; igal perel oma signaalide süsteem; hiljem peremärkidega märgitud · Kromaatiline lokulaud pilbastest valmis ehitatud; pilbaste pikkuse ja laiuse mõjul erinev heli; on juba viisipill · Triangel mida väiksem triangel, seda kõrgem heli · Parmupill valmistatud puidust või metallist; väike; erinevates helistikes;
annaabi.ee 
