Sidekude seob organismi tervikuks ja moodustab teisi kudesid toetava süsteemi. On iseloomulik rohke rakuvaheaine olemasolu ja selle alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude. Närvikude koosneb närvirakkudest ja närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse reguleerimisest. Sisemise tasakaalu regulatsioon, elundite talitlus ning inimese kasvamine ja areng nõuavad rakkudevahelist suhtlemist. Teavet vahendavad keemilised signaallained, mis liiguvad koos vere või koevedelikega, ja elektrilised närviimplusid. Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud. Üksteisest kaugemal asetsevate rakkude omavaheline suhtlemine on võimalik signaallainete abil. Kui signaallained mõjutavad läheduses olevaid rakke, nimetatakse seda parakriinseks signaliseerimiseks
Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust. Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid. Neuroni kehad. Seljaajus paikneb tsentraalselt. Peaajus paikneb välimises osas (moodustab ajukoore)
kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4. KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju ja seljaaju) 5. PIIRDENÄRVISÜSTEEM (närvid) JAGUNEB:
annaabi.ee 
