võime ära tunda ja seonduda zona pellucida-ga ning läbida akrosomaalreaktsioon Sugudeedes aset leidev kapatsitatsioon (mis see endast kujutab) – Spermid, mis on võetud munandist või munandimanusest, ei ole viljas- tumisvõimelised. Viljastumisvõime saavad spermid alles emassugu- teede läbimisel asetleidva protsessiga, mida nimetatakse kapatsitatsiooniks. Ca+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu, plasmamembraan hüperpolariseerub. Mitmeid valke fosforüleeritakse. Spermide rakumembraanist eemaldatakse kolesterool ja glütserofosfolipiidid, mis aitab akrosomaalreaktsiooni käivitumisele ja ZP- le kinnitumisele kaasa Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? (märksõnad mida teada: testosteroon, inhibiin, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteiniseeriv hormoon; kus vastavaid hormoone toodetakse, milline on nende roll.
läbivad epididümaalse küpsemise. 17. Kapatsitatsioon Toimub emase suguteedes. Seal leiduva albumiini poolt eemaldatakse spermide rakumembraanist kolestorool ning glütserofosfolipiidid muudab membraani viskoossemaks ja paigutab spetsifiilised valgud spermi pea esiossa, mis vajalikud zona pellucidale kinnitumiseks ja akrosomaalreaktsiooni käivitamiseks 5 Ca2+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu (tõuseb nt cAMP tase), rakusisene pH muutub ja plasmamembraan hüperpolariseerub (aktiveeritakse Ca2+ kanalid) Lisaks fosforüülitakse (nt proteiinikinaas A ja proteiinikinaas C vahendusel) mitmeid kapatsitatsiooniks ja viljastumiseks olulisi märklaudvalke. 18. Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? Testosteroon (toodetud Leydigi rakkude poolt) ja inhibiin (toodetud peamiselt Sertoli rakkude, vähemal määral ka Leydigi ja
10.2 Kahekomponentsete regulatsiooniradade seos genoomi suurusega Kahekomponentsete regulatsiooniradade arv bakteri genoomis sõltub genoomi suurusest, mis omakorda sõltub keskkonnast, kus bakter elab. Üldiselt võib välja tuua järgmise seose: iga järgmise 1 Mb genoomi kohta tuleb 22 regulatsioonirada. Mida keerulisemates keskkonnatingimustes bakter elab, mis sisuliselt tähendab keskkonnatingimuste kiiret muutumist, seda rohkem bakteril signaaliradu on. Esimene bakter, mille genoom sekveneeriti, oli 1995. aastal Haemophilus influenzae. Bakteri genoom on 1,8 Mb pikkune ning bakteril on 9 kahekomponentset regulatsioonirada. Siiski, Haemophilus on pigem erandlik bakter ning enamikel juhtudel on bakterite genoomis rohkem kahekomponentsete süsteemide geene. Eubakteritel on genoomis tavaliselt 50 60 kahekomponentset süsteemi, arhedel umbes 15 ning eukarüooridel alla 5.
annaabi.ee 
