· Väljatransistoridel · Suure töökiirusega Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 41 Operatsioonivõimendid pingejärgur Vout=A*(V+ - V-) Vout=(A/1+A)*V+ Vout=1* V+ Pingejärgur ehk puhver, ei lase nõrka signaaliallikat maha koormata Parim ribalaius kuid pingevõimendus=1 Mõnesid OV-sid tuleb kompenseerida Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 42 Operatsioonivõimendid inverteeriv lülitus Pöörab signaali faasi Võimendus Av seatav 2 takisti väärtusega Muide, V- pinge on null! Kahe- või ühepolaarne toide Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 43 Operatsioonivõimendid
Väljundvõimsus võib olla antud kas kesk- või impulssvõimsusena. Väljundparameetriteks võib olla ka väljundpinge või väljundvool. d) Nominaal ehk nimisisendsignaal Usis; Psis. on signaali pinge või võimsus mille juures võimendi on võimeline arendama tarbijal nõutavat pinget või võimsust. Tavaliselt on see signaali amplituudväärtus millele võimendi on arvutatud. e) Sisendtakistus Rsis on takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat (joon.1.6). On soovitav, et võimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur, sest mida suurem on sisendtakistus seda vähem koormab võimendi sisendsignaali allikat. Sisendtakistus moodustub mitmete tegurite koosmõjuna, millest määrav on kasutatava võimenduselemendi sisendtakistus s.t. kasutatav võimenduselemendi liik. h) Väljundtakistus Rvälj on võimendi väljundi kujuteldav sisetakistus (joon.1.6), sest kujuteldavalt on
võimendisse saabuvas signaalis. Ka ei vähene oluliselt sedalaadi mittelineaarmoonutused, mis on tingitud võimenduselemendi suurest mittelineaarsusest (kui pingekõvera tipud on ära lõigatud). 6. Vastuside mõjutab oluliselt võimendi sisend- ja väljundtakistust. Jadavastusidepinge Uvs lahutub signaaliallika pingest Us, mistõttu võimendi sisendpinge väheneb (joon. 6.15 a, b, d). Seetõttu väheneb ka võimendi sisendvool, mis on samaväärne signaaliallikat koormava takistuse suurenemsega Järelikult jadavastuside toimel võimendi sisendtakistus Rs suureneb F korda: Rs vs = Rs(1+BKu) Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 39 Joonis 6.15. Jadavastuside põhiskeemid [3]. Rööpvastuside korral (joon. 6.16 c, e) hargneb osa sigaalivoolu läbi
siiret aga kollektorsiirdeks. Kuigi transistori konstruktsioon on skemaatiliselt sümmeetriline, ei ole ta seda elektriliselt, st. kollektor ja emitter ei ole vahetatavad. Erinevus on selles, et emitteri juhtivus peab olema tunduvalt suurem kui kollektoril. See saavutatakse lisandite erineva määraga (hulgaga) transistori eri osades transistori valmistamisel 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus Sisendtakistus R on takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat (joon.4.2). On sis soovitav, et võimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur, sest mida suurem on sisendtakistus seda vähem koormab võimendi sisendsignaali allikat. Väljundtakistus R on võimendi väljundi kujuteldav sisetakistus (joon.4.2), sest välj kujuteldavalt on võimendi väljundis signaali sagedusega generaator, milline tekitab signaali sagedusega väljundsignaali ja väljundtakistus on selle generaatori sisetakistus R 40 sis R
Kuigi transistori konstruktsioon on skemaatiliselt sümmeetriline, ei ole ta seda elektriliselt, st. kollektor ja emitter ei ole vahetatavad. Erinevus on selles, et emitteri juhtivus peab olema tunduvalt suurem kui kollektoril. See saavutatakse lisandite erineva määraga (hulgaga) transistori eri osades transistori valmistamisel 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus Sisendtakistus Rsis on takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat (joon.4.2). On soovitav, et võimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur, sest mida suurem on sisendtakistus seda vähem koormab võimendi sisendsignaali allikat. Väljundtakistus Rvälj on võimendi väljundi kujuteldav sisetakistus (joon.4.2), sest kujuteldavalt on võimendi väljundis signaali sagedusega generaator, milline tekitab signaali sagedusega väljundsignaali ja väljundtakistus on selle generaatori sisetakistus Rvälj
võimendid on reeglina on võimendid projekteeritud maksimum ehk lühiaegsel võimsusel. Keskmine on tavaliselt 10 korda väiksem. 4. Nimisisendsignaal Usis n see on sisendsignaali amplituut, millel on võimendi arvestatud. Helivõimenditel võib olla mitu erineva tundlikusega sisendit näiteks mikrofoni sisendil on 1-3mV, maki ehk helipeasisendil 50 mV 5. Sisendtakistus - kujutletav takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat tema väärtus sõltub kasutatavatest võimenduselementitest: transistorvõimendi on 300-3, lampvõimendil ja ka väljatransistorvõimentitel on ta 1M Joonis2 6. Väljundtakistus on võimendi kui signaali sisetakistus. Ta on oluline koormustakistuse valikul sest selleks et väljundis saada max võimsust peab väljuntakistus võrduma koormustakistusega Rvälj = RL. Sageli väljundtakistuse väärtust
annaabi.ee 
