Timot otsides oli Eva väga sihikindel, ei kahelnud, kui tuli vastu võtta otsuseid või kedagi paluda, isegi kui see teistele ei meeldinud või peeti seda ebasündsaks – „Ja teie proua õde meeldib mulle koguni üliväga. Tema on tõeline naine ja tõeline aristokraat. Aga seesinane asi, mille pärast tema minu jutule tulnud – see meeldib mulle palju vähem“ (lk 135). Eevat süüdistati ka selles, et tema Timole valitsusevastased mõtted pähe pani, sõimati sõnniku sigitiseks (lk 69). JAKOB Teose minategelane Jakob Mättik – kirjeldab Võisiku mõisniku Timotheus Von Bocki elu enese vaatenurgast. Peategelase Timo iseloomust, mõttemaailmast saab aimu – Timo käsikirjade kaudu. Jakob on n.ö. Puškinlik tegelane, kes kirjeldab asju, mida ta isegi päris ei mõista. Jakobil on tähtis roll kuna ta mõistatab lahti mõistatuste maailma, mis tiirleb Timo ümber. Jakob on väljamõeldud tegelane, Eeva vend, Timo nään
Kaitseorganisatsioono liikme ja siseasjade rahvakoissari nimi ja fotod sageli keskajakirjanduse veergudel. Kohe pärast sõda sai Lavrenti Pavlovitsist Poliitbüroo täieõiguslik liige ja Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Beria juhtis ka ülisalajase Erikomiteed, mis tegeles tuumarelva loomise ja tootmisega. Seetõttu tunti teda riigis vähem, kui kolleege Poliitbüroost. Pärast arreteerimist ja hukamist hakkas nõukogude ja ülemailmne üldsus pdama Beriat saatana sigitiseks, kes on vastutav peaaegu kõigi meie maal 30-50-ndail aastail toimepandud kuritegude eest. Ning koguni väiksed lapsed laulsid rõõmsat lööklaulu: ''Beria,Beria, usalduse kaotas ta, ning meie Malenkov nadis talle jalaga.'' Kuid juba üsn pea kulus see lauluke keelatute hulka, pärast seda, kui Nikita Hrustsov andis jalaga Georgi Malenkovile. Kuid suhtumine Beriasse jäi endiseks. Kõige tüüpilisemad iseloomustused olid''inimsööja'', ''Inglise spioon'', ''avantürist'', ''mõrtsukas''
džentelmeni moodi Miilit Vana-Märt ärritub ja tahab teada miks Pärt tegelt siin on. Pärt tahab laenaat raha 8% sügiseni kuid lugu areneb selleni, et tegelt on siin ta Miilit endale küttimas ja koos temaga ka päranduse raha. Asi kisub äärmiselt kriitiliskes ja Vana-Märt haarab püssi kuid mõtte siberist kukutab ta püssi. Pärn jätkab kauplemist ja irvitamist, Märt ei usu oma silmi kuuldes ähvardusi ta kuraatorisse panna ja saadab Pärni minema kutsutes teda Saatana sigitiseks kuid Pärn on teda mentaalselt üle trumband ja lahkub andes Märtile paar mõtlemis päeva ja musutades Miilie hüvasti. Lugu jätkub linnas, tõenäoliselt Tallinnas kust urjandik ja Vana-Märt on just tulnud kõrtsist ja Märt nüüd Pärdi ja Miili kodumaja ees laamendab, visates ust kiviga ja karjudes samas ka uhkustades, et ta kõik selle võib kinni maksta. Urjandik käsib tal vait olla ja ennast talitseda. Vahepeal tulevad kõrtsimees ja rahvas välja, et jälgida toimuvat