'' Kohas, kus ta praegu põgenikuna on, rõhutakse teda sellepärast, et ta pole kohalik, kuid koju ei saa ta minna, sest seal on sõda ja kurbus. Ta ainus tõeline järele jäänud soov on lihtsalt, et saaks kodumullas magada välja kõik silmavee. 7 VALGE LEHT Ta laual ahvatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge: Oo tundepakitsused, kired, tulge, mu rüppe lasku, sõna hell ja mõtlik! ahvatlev ja vastuvõtlik (leht) – epiteedid hell ja mõtlik (sõna) – epiteedid Pea peatudes, pea kärsitu ja tõtlik, sulg jookseb, väike loom, ja poetab ulge, pea vaikse ohke, võitlushüüu julge mu lehele, mis anduv, vastuvõtlik. kärsitu ja tõtlik (pea) – epiteedid sulg jookseb – isikustamine; sulg jookseb, väike loom – võrdlus vaikne (ohe); julge (võitlushüüe) – epiteedid
S: Meri on võimsam kui me oskame karta. „Sajab, sajab“ P: Kui väljas vihma sajab, siis pead olema toas nagu laevas, sest igalpool on ainult vesi. S: Vihmasadu põhjustab tihti meis tusasust ning igavuse tunnet. 2. Marie Underile meeldis kirjutada luuletusi loodusest ja tunnetest. Väga palju oli luuletusi sellistest asjadest, millele me tavaliselt nii väga tähelepanu ei pööra. Näiteks: „Ta laual avatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge“ („Valge leht“ 1927) ja „ Ta karvane kui loom. Suur nina punaneb kesk habet, mis lai põdrasambla vanik“ („Sant“ 1928). Enamus kordi kasutas Marie Under ABAB riimi „Vihur on ähkind, kõik ruudud täis rähma, õhtu on mähkind, silmadki rähma.“ („Laul ei millestki“ 1927), kuid kasutas ka näiteks ABBA riimi „Ei anna unne käest end heitev rauk, tal
Lehma ootuspäraseid seoseid piimaga iseloomustab stereotüüp `Niisugune (mingit karva vm.) lehm, naasugune (mingit värvi vm.) piim': Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene (kanepitera); Väikene lehmäkene, makus piimakene (mesilane). Lehmakene-deminutiivid on ülekaalukalt lõunaeestilised ja neis näib olevat tunduv annus vene ja läti laene. Lehm võib olla muudki värvi. Must lehm tähendab väga erinevaid musta värvi või tumedaid asju (vilju sigitavat maad, teekannu, saunakerist), tõmmu lehm enamasti linakupart (nt. Tõmmu lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas), valge lehm mahlakaske, lõunaeesti verrev lehmäkene ka päikest. Ka nimepidi nimetatud lehmad ja veised üldse on tüüpiliselt lõunaeestiline joon, valdavad nimevariandid on Maar(i)k, Maasik, Saar(i)k ja Must (nt. Maarik maka, aestak aigu asõ tunda, mis tähendab tule- või kuhjaaset). Hobune on eluski liikuja, st
annaabi.ee 
