karusloomaks. Üldiselt on metsnugis pelglik laaneelanik, kes eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega metsi, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Teda võib leida nii okas-, lehe- kui ka segametsadest. Metsnugise tavalisemateks redupaikadeks on puuõõnsused, tuulemurrud ning oravapesad. Viimasel ajal on metsnugist aga üha sagedamini nähtud ka väljaspool metsa, koguni inimeste läheduses, taluõuedel. See jõudsalt siginud loom on kujunenud lausa mõningaseks nuhtluseks nii metsaelanikele kui ka koduloomadele, sest kiskjana võib ta maha murda kanu ja kasse. Ka mina olen oma maakodus, Saaremaal, metsnugist mitmeid kordi kohanud ning tema käitumist veidi jälginud. Avastasin, et ta peab meie taluõue heaks hiirte jahipidamise paigaks. Metsnugise peatoiduks on närilised, eriti niidu- uruhiired, kuid ta sööb ka linde ja kahepaiksed. Saaki jahtides on see kiskja tugev, osav ja
Semestri lõpul soovitas koolijuhataja Annal minna kõrgemasse tütarlastekooli vastuvõtukatsele ja 1880. aasta jaanuaris kirjutati Anna Rosalie Espenstein kooli algklassi- kvarta nimekirja. Kõrgemas tütarlastekoolis õppimise esimestel aastatel elas Anna ülejõe äärelinnas lihtsas eesti perekonnas, kus tema kasutada oli üks nurk ilma aknata vahetoast. Iseloomult arg ja tagasihoidlik Anna tundis oma kodukootud riietega ennast peente kooliõdede hulgas tuhkatriinuna ja tal ei siginud nendega lähemat sõprust. Tundides oli ta püüdlik ja jõudis hästi edasi, kuigi esialgu võõra õppekeele painduvamaks kättevõtmiseks tuli omajagu pingutada. Kolmekümne noore neiu hulgas, kellele Tartu Linna Kõrgem Tütarlastekool 1885. aaata veebruaris kodukooliõpetaja diplomid kätte andis, kuuleme ainult paaril olnud kavas guvernandikoht Moskvas või Peterburis vastu võtta, kuna neil seal tuttavad ees
3 LOOMASTIK Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades.
annaabi.ee 
