Seire tulemused näitasid, et hundi ja karu arvukus on stabiilne ning ilvese arvukus on langemas. Kuigi hundi arvukus on stabiilne, on nende arvukus veidi vähenenud peamiselt kahel põhjusel: 1) peamise saakliigi, metskitse, arvukus on karmide talvede tõttu vähenenud ning see on omakorda suurendanud kutsikate varajast suremust ning 2) kärntõve laialdane levik on suurendanud kutsikate suremust ja vähendanud noorte emaste sigimispotentsiaali (Männil et al.2011) Karu arvukus on küll stabiilne, kuid liigi juurdekasvupotentsiaal on küllaltki madal. Arvukus on oluliselt langenud Ida-Virumaal ja on ära kütitud umbes 50% täiskasvanud emakarudest ning suremuse kompenseerimiseks ei ole enam piisaval hulgal taastootjaid. Arvukuse tõusutrendi on märgata, aga Harjumaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning mingil määral ka Raplamaal (Männil et al.2011). 10
riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem, kui naistel. · Miks eelistavad naised pikaajaliste partneritena vanemaid ja kõrgema sotsiaalse staatusega mehi? Usutakse, et ressursid akkumuleeruvad/kuhjuvad vanusega. · Miks sõltub naiste "turuväärtus" tutvumisturul nende vanusest tugevamini kui meestel? Naisterahva noorus on tema sigimispotentsiaali indikaator. Tutvumisportaali analüüs näitas, et mida vanemaks saab meesterahvas, seda nooremat naist ta otsib. Naiste vanuseline soov jääb suhteliselt stabiilseks, noorena tahavad ca 5-6aastat vanemat ja vananedes soovivad 2-3 aastat vanemat partnerit. Turuväärtus = vanusegruppi kuuluvate naiste otsijate (ehk meeste) proportsioon jagatud(:) samasse vanusegruppi kuuluvate kuulutajate (naiste) proportsiooniga.
poolehoidu pälvida. Paraku ei suutnud ka Darwin seletada, miks sellised mõttetud või kahjulikud ornamendid vastassugupoolele meeldivad. Esimese katse selle seletamiseks tegi eelmise sajandi esimesel kolmandikul matemaatik ja evolutsioonibioloog Ronald Fisher, pakkudes välja nn seksika poja hüpoteesi. Seksika poja hüpotees – Fisher väitis, et emaslooma jaoks optimaalseks partneriks on selline isasloom, kelle pojad pärivad oma isalt parima sigimispotentsiaali. Tema väitel jääb isaspartneri poolt pakutav igasugune muu otsene kasu emasele (vanemhoole osutamine, pulmakingitused, ressursiderohke territoorium jms) alla isase väärtusele emase järglaste isana. Mis emase bioloogilise edukuse seisukohast tõeliselt loeb, on tema isaste järglaste tulevane võimalikult kõrge sigimisedukus (mille on nad pärinud oma samuti atraktiivselt isalt) ehk siis emase “seksikate poegade” võime levitada tema geenikoopiaid.
annaabi.ee 
