Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Kaitsealade tutvustus ja näited Kaitseala tüüp Nimetus Rahvuspark Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt.
Lahemaa Rahvuspark loodud 1971. esimesena. Matsalu rahvuspark, karula rahvuspark, soomaa rahvuspark ja vilsandi rahvuspark. 23. Igameheõigus ja looduses käitumine. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurimaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Muidugi väljaarvatud looduskaitsealad ja eramaad, kus kehtib erireziim. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsus perioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igamehe õiguseks. 24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus. TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD
mootorpaate. Paadisõitjad peavad vältima sissesõitu kalakoelmusse või veelindude hulgalise pesitsemise paikadesse kudemis- ja pesitsusperioodil. Sellised kohad tuleb looduses tähistada ja neist tuleb teada anda infoallikates. Paadiga ei tohi ületada vette asetatud ja tähistatud kalapüüniseid, sellega kahjustatakse omandit. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade ning lindude, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsusperioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb enda järel sulgeda karjaväravad, seda ka talvel. Looduskaitsealadel ja kaitsejõudude maadel liikumiseks võib kehtida erikord. Liikumine võib olla suletud kaitsejõudude polügoonidel õppuste ajal, millest teavitatakse kaaskodanikke tähistega looduses. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja muude massiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tuleb taotleda maaomanike või muude maavaldajate, vajadusel ka kohaliku