Sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid signaaltunnused ehk ornamendid (raiskamine), sport, keel, muusika, kunst ja soolised erinevused elueas. · Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel? Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab sigimisedukust sigimispartnerite arv (mida rohkem partnereid, seda suureb sigimiskiirus). Sellest tuleneb sugupoolte vaheline konflikt sigimisedukuses. (Bateman, 1948) Isaste sigimisedukuse varieeruvus on suurem kui emastel. Trivers, 1972 - tegi batemani jutust üldistused: enam investeeriv sugupool (enamasti emased) on teisele piiravaks ressursiks. Isased suudavad sigida kiiremini kui emased - iga konkreetne isane saab suurendada oma sigimisedukust vaid teiste sookaaslastearvelt (seda nimetatakse
Suguline- vähem soodsates · Korrapäratu isendite jaotumuse tingimustes, järeltulijad seega erinevamad. korral puuduvad isendite vahel erilised Soodsates oludes suguta sigimine (nt seosed. pungumine) või partenogeneetiline Parves parem märgata vaenlast, veetakistus sigimine (järglased arenevad viljastamata väiksem, kergem orienteeruda. Pimedas munarakkudest). Siis sigimiskiirus suurem, parveefekt väiksem, seepärast õhtul parv järglased väga sarnased vanematele. hajub. Mida kehvemad tingimused, seda hiljem Absoluutne viljakus- elu jooksul saabub suguküpsus. Lõimetishoolduse moodustunud suguproduktide hulka puhul järglasi vähem. Et viljastamine vees iseloomustav näitaja. peamiselt väline (mis maismaal peaaegu
liigi genofond ( genotüüp ). Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum. Vananemise all mõeldakse seda, et mida rohkem liigi isendite geenid omavahel kombineeruvad ja mida rohkem järglasi tuleb, seda rohkem vaesub pärilikkuse informatsioon. See võtab tavaliselt väga palju aega ehk see sõltub ajast. Kuid see oleneb ka sellest, et kui suur on nö. ,,sigimiskiirus" aja ühikus. Isendite järglased pole enam unikaalsed ainulaadsed , vaid sarnanevad üha enam eelmiste generatsioonide ( põlvkondade ) isenditega. Kuni lõpuks on suurem osa tsivilisatsioonist ( liigist ) nö. ,,teisikuid" täis, mitte aga enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad hakkavad kordama vanu isendeid. Selles mõttes liik vananebki. See tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda lõpmata kaua aega
liigi genofond ( genotüüp ). Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum. Vananemise all mõeldakse seda, et mida rohkem liigi isendite geenid omavahel kombineeruvad ja mida rohkem järglasi tuleb, seda rohkem vaesub pärilikkuse informatsioon. See võtab tavaliselt väga palju aega ehk see sõltub ajast. Kuid see oleneb ka sellest, et kui suur on nö. ,,sigimiskiirus" aja ühikus. Isendite järglased pole enam unikaalsed ainulaadsed , vaid sarnanevad üha enam eelmiste generatsioonide ( põlvkondade ) isenditega. Kuni lõpuks on suurem osa tsivilisatsioonist ( liigist ) nö. ,,teisikuid" täis, mitte aga enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad hakkavad kordama vanu isendeid. Selles mõttes liik vananebki. See tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda lõpmata kaua aega
annaabi.ee 
