On ka linde kellel on vaja, et luud oleks rasked – sukelduvad linnud. Näiteks kauridel on rasked luud, sest muidu oleks neil keeruline vee all ujuda. Tänu rasketele luudele on lennuvõime halvem. (Sepp 2012) Põhilisemad lennulihased ja rinnalihased kinnituvad luule(rinnakukiil), mis on tugev ja massiivne. (Sepp 2012) Linnu kaalu vähendatakse ka muude elundite arvelt, mitte ainult luustiku. Näiteks sigimisorganid(munandid,munasarjad,munajuhad), mis on enamuse aastast pisikesed, aga sigimishooajal suurenevad. Emastel alustavad arengut mõlemad munasarjad, aga selleks et kaal väiksem püsiks, kujuneb välja vaid üks toimiv munasari. Isastel, kellel munandid muidu on väiksed, suurenevad sigimishooajal munandid lausa üle saja korra. (Sepp 2012) 11. Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis I iseseisvusperioodil 18-40 Loodi Kuusenõmme bioloogiajaam, mis oli loodusteaduslik ja õppeotstarbeline väliuurimiskeskus Lääne-Saaremaal
14. Signaali tähenduse sõltuvus vastuvõtjast ja kontekstist. Signaali tähendus ehk vastuvõtja reaktsioon mingile signaalile sõltub sellest, kes konkreetselt on vastuvõtja ja milline on kontekst: (a) info isendi liigilisest kuuluvusest - näit. igal linnuliigil on oma spetsiifiline laul (b) info isendi soost - näit. laulavad enamasti ainult isaslinnud (c) info isendi suguküpsusest - näit. laulab enamasti vaid suguküps lind sigimishooajal (d) detailsem info muudest isendiga seotud asjaoludest - näit. isendi geograafiline päritolu (esinevad dialektid), isendi bioloogiline kvaliteet, täpsem identiteet jne. 15. Signaali vorm. Suhtluskanalid. Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost - piltlikult:
mis on lühidalt kokku võetav järgnevalt: •mingi konkreetne käitumine ei vallandu mitte alati üheainsa kindla signaalärritaja mõjul •tihti vallandavad konkreetse käitumise mitmed ärritajad koostoimes •igaühel neist on oma erinev roll •ühest ärritajast võib piisata, kuid teiste esinemisel avaldavad ka need oma mõju •erinevad ärritajad võivad üksteist nii võimendada kui ka pärssida. Näiteks: •ogalik on sigimishooajal valmis ründama pea iga punast objekti •ent kui lasta tal valida, ründab ta rohkem sellist punast objekti, millel on saba, uimed, lõpused, silmad ja suu. Supernormaalne ärritaja – ärritaja, mille omadused oluliselt erinevad looduses esinevate tavapäraste signaalärritajate omadustest, kuid mis kutsuvad mingi käitumise esile viimastest palju suurema tõenäosusega (Esimesena tõestas supernormaalse ärritaja fenomeni esinemise loomadel eksperimentaalselt 1950. aastail N. Tinbergen).
odav, siis levib petmine üle kogu populatsiooni, muutub mittevõltsitavaks. N: siiami tapluskala ähvarduspoos on mittevõltsitav; konnad krooksuvad nii madalalt kui keha võimaldab, mittevõltsitav. Signaali sõnum ja tähendus; kuidas neist aru saada. Näiteid loomade poolt edastatavatest sõnumitest. Tuleb uurida, kummast aspektist meid käitumine huvitab, saatja või saaja. N: a)liigiline kuuluvus – linnulaul b)sugu – enamasti laulavad isalinnud c)suguküpsus – lauldakse sigimishooajal d)muu info – geograafiline päritolu, dialektid; bioloogiline kvaliteed Sõnumite erinevaid tüüpideks jaotusi. A)kosimine b)ähvardamine c)kontakti säilitamine d)kaaslaste hoiatamine Üldised ja detailsed sõnumid, osutavad ja afektiivsed signaalid. Osad signaalid üldised, n: hoiatushüüded ühte moodi ja tagasihoidlikud. Osad signaalid annavad detailset infot, n: laik- nosudelfiinide nimede hüüdmine, kui keegi kaotsi läheb. Kõik oleneb liikidest. Osutavad
annaabi.ee 
