Immanuel Kant Kant-Laplace'i teooria, mis käsitleb päikesesüsteemi teket ja arengut kui teatava arengu tulemust, näeb ka elu tekkimist selles valguses. Erasmus Darwin leidis, et elu maakera on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist suhteliselt ebamäärasest algainest (protoplasma). Arengu tõestuseks tõi loomade sarnasuse elundite tasemel. Muundumist põhjustaks kolm tungi (): · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises see omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Koelreuter taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla nii elujõulisemad kui elujõetumad kui eellased, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Wolff kaasaegse epigeneesiteooria rajaja.
Valgustajal arenes teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem kui seni üldiselt arvati ning et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasmast). (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes), see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Jean Baptiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel, jõuab ka nn arenemispuu juurde)
Valgustajal areneb teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasma) (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Selle arengu tõestuseks tõi olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes) see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Joseph Koelreuter (1733-1806) taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõetumad, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Jean Batiste de Lamarck (1744-1829)
annaabi.ee 
