Mõtle oma tegelike soovide peale kas olla ise oma otsuseid tegev inimene, kes väärtustab oma tervist või nikotiinisõltlane, kelle tervist ja käitumist määrab sigarett. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et sigarettide suitsetamine on kahjulik, kuna nende suits sisaldab tuhandeid ühendeid, millest paljud (sajad) on mürgised. Samal ajal ei pruugi inimesed olla kursis sellega, et suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutavad suitsu keemilist koostist. Lisandid on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.
kasutatakse bensiini lisandina, akude, laskemoona, kristallklaasi valmistamisel. Inimesel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi, ühendid väga mürgised, benseen- kivisöetõrvast, naftast saadav värvuseta vedelik. Kasutatakse värvide, lõhkainete, ravimite, plastmassi valmistamisel, seguna mootorikütuses, formaliin- kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina, nikotiin- psühhoaktiivne ja sõltuvust tekitav aine. Suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutava suitsu keemilist koostist. Lisandid nagu kakao, mentool, vanilliin, sorbitool jt. on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjale enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks. Lisatakse ka aineid, mis muudavad väljahingatava suitsu värvuse puhtaks ja valgeks. Sigaretitootjad soodustavad lisandite
Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et sigarettide suitsetamine on inimestele kahjulik, sest nende suits sisaldab tuhandeid ühendeid, millest paljud on mürgised. Samal ajal ei pruugi inimesed olla kursis sellega, et suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutavad suitsu keemilist koostist. Lisandid on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele enam meeldivamaks ja vastuvõetavamaks. Suitsetamise ajalugu Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede
on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis · Atsetoon- küünelaki eemaldi komponent · Kaadmium- mürgine metall, mida kasutatakse patareides · Vinüülkloorid ehk PVC · Naftaleen- kasutusel koitõrje vahendites · Süsinkmonooksiid- mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses
mittesuitsetajatega. Praegusel ajal viljatuse tõttu uurimistele ja ravile tulevatele inimestele antakse kõigepealt soovitus suitsetamine lõpetada (ibid). http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm ( siin on väga palju infot suitsetamisest) Mida sigaretid sisaldavad? Paljud meist muretsevad toidus olevate lisaainete ja konservantide pärast. Kui paljud aga teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak uriinis · Atsetoon küünelaki eemaldi komponent · Kaadmium mürgine metall, mida kasutatakse patareides · Vinüülkloriid ehk PVC · Naftaleen kasutusel koitõrje vahendites · Süsinikmonooksiid mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses sissehingamisel (näiteks