oma piire Läänemereni Venemaa tugevnes ja liitis endaga läänepoolseid alasid tüli Liivimaa võimud keelasid venelaste kauplemise VanaLiivimaal, takistasid välismaa kaupmeeste pääsu Venemaale ning tekitasid kahju ajend Tartu maks (Tartu piiskopkonna maks 1 mark aastas elaniku pealt) Iseloomusta pildi järgi Liivimaa sõjalist võimsust! Ivan IV Julm 15301584 Sõjategevuse algus 22.01.1558 Vene väed SigAlei juhtimisel rüüstasid Tartu. Läti ja Alutaguse piirkondi 1558 aprill Vene väed alustasid Narva piiramist ja pommitamist 1558 juuli alistub Tartu 1558 august vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler
aastal oli Venemaa ja Vana-Liivimaa vahelist rahu pikendatud vaid tingimusel,et viimane hakkab iga Tartu piiskopkonna meeshinge eest maksma ühe hõbemargaaastas (tagasiulatuvalt aastast 1503). · Väideti, et sakslased olid seda lubanud, kuid tegelikkuses oli tõendusmaterjal võltsitud. · Rahu sõlmimiseks tingimustega nõustuti ja leping ratifitseeriti, kuid summatVenemaale ei tasutud. Tähtsamad sündmused: · Sigalei juhitud rüüsteretk Lõuna-Eestisse (22. jaanuar 1558) sõja algus · Narva vallutamine (mai 1558) · Tartu vallutamine (juuli 1558) · aprill oktoober 1559, vaherahu pooleks aastaks o ordu annab end Poola-Leedu kaitse alla (august 1559) o Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile(september 1559) · Oomuli lahing Härgmäel (2. august 1560) Liivimaa ordu viimane välilahing (ordu sai hävitavalt lüüa)
o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud, alustas Moskva svr sõda. Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558 ületasis Moskva väed(Sigalei juhtimisel) Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Kevadel asusid uued Vene näed Narva ordulinnuse piiramist ja mais vallutati linn tormijooksuga(Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn). Nüüd asusid Vene väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla
rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga ja Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele diplomaatilisi võimalusi oma olude kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas: saarlaste saatkond käis Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkus maad Rootsi krooni alluvusse Sõja esimene pool (1558 1560) e VeneLiivi sõda: (22. jaanuar, 1558) tatari khaan SigAlei (SahhAli) teostas rüüsteretke IdaEestisse Tartu piiskopkonda, kõrvalsalgad ilmusid samaaegselt ka Läti alale ja Alutagusele, too lühiajaline käik kujunes rohkem luure, rüüste ja hirmutamisretkeks, ordumeister Fürstenberg ei suutnud koguda vastulöögi andmiseks vajalikku väge, vastupanu osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kiriku juures maha verise lahingu pärast lubas Vene vürst Liivimaale raha äramaksmisel rahu, aga maksu kokku ei saadud ja rahu ei tulnud
annaabi.ee 
