traktorijaamad ja alustati järk-järgulist üleminekut rahapalgale. 1950ndate lõpul hakkasidki tänu sellele Eesti kolhoosid otsesest viletsusest välja rabelema. Põllumajandussaaduste kokkuostuhindu tõsteti, mis tegi aga linnainimeste elu kallimaks. Kolhooside toodangu- ja müüginäitajate paranemisest hoolimata andis põhiosa kolhoosipere sissetulekust endiselt abimajapidamine 0,6 hektarit maad iga kolhoosipere kohta, millel kasvatati peamiselt kartulit.Eesti hakkas kujunema N Liidu sigalaks ja piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning kust veeti välja valmistoodang. Käbini ajal Eesti intensiivne ja hoolimatu industrialiseerimine, eriti rasketööstuse rajamine, jätkus. Rasketööstuse eelisarendamine avaldus eelkõige põlevkivitööstuses ja energeetikas. Terve Kirde-Eesti kujundati ümber troostituks nõukogulikuks tööstusmaastikuks. Rajati lahtiseid karjääre, mis mõjusid keskkonnale väga halvasti. Ehitati ja käivitati kaks suurt
· Vähendati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse · kolhoosnikud hakkasid saama pensione · likvideeriti masinatraktorijaamad MTJ- nende vara müüdi kolhoosidele · tuli sunniviisiliselt maisi ja suhkrupeeti kasvatada Breznevi ajal: · sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi, tekkis toiduainete puudus · põllumajanduse spetsialiseerumine. Eesti hakkas kujunema NKL sigalaks ja piimafarmiks · ühismajandite juurde hakati looma abimajandeil, konservitehaseid. 1970ndail aastail hakati looma suurmajandeid 13. Tööstuse areng. Lk. 120-121; 123-124. TV lk. 52 ül. 4. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Narva, Tallinn Mis oli nende linnadega juhtunud 1944.aastal? Olid saanud väga suured purustused, vene lennuvägi pommitas Kas need linnad jäid ka edasi tööstuskeskusteks? Jah
põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. 2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt töötasu saama rahas, 50. aastate lõpus kogu palk rahas. Breznevi ajal: 1. Sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi. Tekkis toiduainete puudus. 2. Algas põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3. ühismajandite juurde hakati looma abimajandeid, näiteks konservitehased 4. 1970. aastail hakati looma suurmajandeid. Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes? Võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida ja käsutada; eelistati majandite sovhoosideks muutmist, sest sovhoos oli riigiasutus ja paremini kontrollitav. Tööstuse areng Stalini ajal: 1. Industrialiseerimine suurettevõtete rajamine ja rasketööstuse eelisarendamine:
täitnud ... Et omas majandis sündinud vasikatest ei piisa, siis võetigi tänavu vastu sotsialistlik kohustus osta sovhoosi töölistelt kokku 250 vasikat. Meie rajooni majandeist on see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960). Eesti hakkas kujunema NSV Liidu sigalaks ja seafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning välja valmistoodang. Majandid tugevnesid väikekolhooside- ja sovhooside ühendamise tagajärjel. Väga palju kolhoosid ühinesid sovhoosidega, kus palgatingimused olid paremad. 46. Kurista Metsamajandi laiatarbetsehhi töötajate kollektiiv on seitseaastaku ülesannete ennetähtaegse täitmise endale südameasjaks võtnud (Täht: 1960). Mitmetes majandites, nagu ,,Staninliku Tee", ,,Valguse", ,,Sirbi ja Vasara", ,,Sangari", ,,Koidu"
annaabi.ee 
