kujutatud sündmusi paralleelsetes , ent mõnevõrra erinevates lauludes. See just tõestadbki seda, et nibelungide-pärimus on olnud rikas ning et käibel oli mitmesuguseid laule , millest eepose koostaja kasutas vaid mõningaid. AJALOOSÜNDMUSED! Igas kangelasmuistendis on mingi tõetera reaalsest elust. Nad võivad rääkida kindlast ajaloosündmusest või isikust. Samamoodi on ka ,,Nibelungide laulule" ajaloost sobivaid alusseiku leitud. Näiteks on Siegfriedis nähtud frankide kuninga Choldovechi lapselast ning läänegootide vürstitar Brunhilde abikaasat Sigiberti. See sarnasus ,,Nibelungide eeposega" on pärit Toursi Gregori kroonikast, mis räägib samuti valitsejasoo sisetülidest, mille tagajärjel toimub metsas reetlik mõrv. Seoses sellega räägitakse ka kuningannade Brunhilde ja Fredegunde tülist. Kuid kroonikas ja eeposes on ka mõningaid erinevusi. Kroonikas puudub
Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armast aja võib luiged taas inimesteks muuta. P r i n t s S i e g f r i e d j õ u a b j ä r v e ä ä r d e . Ta m ä r k a b v a l g e t l i n d u j a t õ m b a b v i b u v i n n a . O o t a m a t u l t m u u t u b lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette. Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. III vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja v a l i m a . K u i d p r i n t s i m õ t t e d o n i m e k a u n i O d e t t e ´ i j u u r e s . Va i d e m a s o o v i l e a l l u d e s p ö ö r a b t a b a l l i l e kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu
parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis Pjotr Tsaikovski elulugu oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tsaikovski sündis 7. mail 1840 Udmurtias Votkinskis haritlaste Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. perekonnas. Tema isa Ilja Petrovits Tsaikovski oli mäeinsener ja
Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. II vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline. See on õel võlur
Üksikute tegelaste dramaatiliste kokkupõrgete ajal põrkavad kokku ka juhtmotiivid orkestris ja Wagner annab seal suurejoonelist sümfoonilist arendust. Lõpetatud aariad, duetid ja ansamblid on asendatud monoloogide, dialoogide ja stseenidega, kusjuures suurejoonelisemad ja parimad stseenid on üksikute osade finaalid ja suured stseenid, kus antakse nagu sümfooniline üldistus (Wotani tuleloitsimine ja Brünnhilde uinutamine "Walküüris", Brünnhilde äratamine ja armastusstseen "Siegfriedis", Siegfriedi tapmine ja leinamarss "Jumalate hämarikus"). Wagneri ooperireformi üheks täiuslikumaks kehastuseks oli ka armastustemaatiline ooper "Tristan ja Isolde" (1859). Draama algab siin saatusliku veaga, millest pole enam väljapääsu: mürk on vahetatud uimastusjoogiga. Tristani ja Isolde armastus on aga süütegu ja seda võib lunastada ainult surm. Siin ongi Wagneri lahendus: surm lahendab armastuse piinad. 1860.a
annaabi.ee 
