informatsiooni (ajakirjade puhul näiteks), pealkirju, autoreid, autoriõigusi, teemat, sihtgruppi, kirjastaja informatsiooni, kuupäevalist infot jne. Peab igapidi tutvustama toodet, kutsuma seda ostma. Eelkõige on need vajalikud ärimudeli väljatöötamiseks ning laiemaks toote levikuks (kasutajate nõusoleku saavutamiseks). 14. Mida tähendab avatud juurdepääs ehk open access? - digitaalkujul, sidusreziimis, tasuta ja üldjuhul autoriõigustest ning litsentsilepingutest tulenevate piiranguteta. Selle teeb võimalikuks ühelt poolt interneti olemus ja teisalt autori või autoriõiguse omaja nõusolek. 15. Millised on kaks peamist viisi teaduskirjandusele avatud juurdepääsu võimaldamisel? on avatud juurdepääsu ajakirjad (open access journals) ja avatud juurdepääsu arhiivid ehk repositooriumid (open access archives or repositories). 16
Igal juhul tuleb kasutajat toimingu tulemustest teavitada. Infolehe tellimise võimalus peaks olema kodulehel selgelt nähtav või esinema navigeerimise peamenüüs eraldi funktsioonina. Peaks olema eraldi lehekülg, mis kirjeldab infolehe eesmärke ja selle annete kuupäevi; kasutajale peavad olema kättesaadavad funktsioonid registreerumiseks, selle tühistamiseks, aadressi muutmiseks, juurdepääsuks eelmistele publitseeritud infolehe numbritele, ja infolehe vaatamiseks sidusreziimis. Infolehe lehekülg peab olema lülitatud ka sisukaarti. Märkused: infolehe projekti õnnestumiseks on hädavajalik ilmumiskuupäevadest kinnipidamine. Infoleht ei pea asendama saidi uudiseid: nende eesmärk on pakkuda laiemat informatsiooni saidil käsitletavate teemade kohta. Seonduvad mustrid: plank, registreerumine, toimingu tulemusest teavitamine. Näited: www.nytimes.com; www.governo.it Järgnevad juhised annavad palju kasulikku informatsiooni veebisisu koostamiseks:
Hostarvutitesse on talletatud andmebaasid jm sisu, mida saab kasutada läbi side ja arvutivõrkude. Informatsiooni pakkujad (information providers IP) ja teenuse pakkujad (service providers SP) korraldavad ja täiendavad andmebaaside sisu. Dialoog on inimese ja kasutatava arvutisüsteemi vestlus. Dialoog tugineb arvutisüsteemide reaalajatöötlusele, kus arvuti kasutaja on sisendväljundseadme kaudu vahetult arvutiga seotud ehk töötab sidusreziimis (inglise keeles "online"). Kasutaja esitab näiteks klaviatuuri abil süsteemile päringu ja saab mõne sekundi pärast vastuse arvuti ekraanile. Lisaks võib arvuti enne (lõpliku) vastuse esitamist küsida lisaandmeid päringu täpsustamiseks ja nende saamisel või mittesaamisel anda kasutajale täiendavaid juhiseid jne. Raamatukogundusliku infosüsteemi olemus ja moodulid.
annaabi.ee 
