Ainus tegelik Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Nt testament, lepingust taganemine. õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on alati leping. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline Ühepoolse tehingu liigid: a) vastuvõtmist vajavad; isik on sama reaalne organism kui füüsiline isik. b) vastuvõtmist mittevajavad. Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud
juriidiline isik ei ole mitte üksnes varakogum, vaid ta osaleb ka oma organite ja sellesse kuuluvate isikute kaudu õiguskäibes, tehes tehinguid ja muid toiminguid, samuti vastutades õigusrikkumiste eest. Samuti on võimalik, et juriidiline isik ei oma üldse märkimisväärset vara (nt MTÜ). Realistlik teooria - juriidilisel isikul on iseseisvad huvid, mis eristavad juriidilist isikut teda loonud füüsilistest isikutest. Reaalse sidusisiku teooria lähtekohaks on arusaam, mille kohaselt juriidilise isiku õigussubjektsus on ette antud ning tuleneb õiguse enese mõttest. Juriidiline isik on reaalne ja tegelik subjekt (isik), millel on oma tahe ning mille olemasolu riik tunnustab oma õiguskorra kaudu. Juriidiline isik on sama reaalne subjekt nagu füüsiline isik. Erinevalt füüsilisest isikust on juriidiline isik kokkupandud isik ehk koosneb paljudest isikutest (on seega nn sidusisikuks).
protsessiõigusvõime, 6) iseseisev õigussubjektsus , 7) varaline eraldatus 8) asutamine kas JI liigi kohta käiva seaduse või konkreeste JI kohta käiva seaduse alusel JURIIDILISE ISIKU MÕISTE OLULISEMAD TEOREETILISED KÄSITLUSED: Fiktsiooniteooria – JI on väljamõeldis ehk fiktsioon, mis võimaldab teatud ühendusi käsitleda õigussubjektidena. Ta on õiguskorra poolt kunstlikult loodud teovõimetu õigussubjekt Reaalse sidusisiku teooria – JI õigussubjektus on ette antud ning tuleneb õiguse enese mõttest. Ta on tegelik subjekt, millel on oma tahe ning mille olemasolu riik tunnustab, on teovõimeline ja mitmest isikust kokku pantud. Sihtvara teooria – JI on võrdsustatud eesmärgistatud varakogumiga, mis on eraldatud füüsiliste isikute varast Juriidiline teooria – JI on selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord tunnustab jurdiilise isikuna
Pufendorf). Termini "juriidiline isik" võttis kasutusele G.Hugo (Lehrbuch des Naturrechts, 1798). · Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 1.Fiktsiooniteooria (F.C. von Savigny. System des heutigen römischen Rechts, 1840). Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria (O. Gierke. Deutsches Privatrecht, 1895). Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline isik on sama reaalne organism kui füüsiline isik. · Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud 1. Normatiivne teooria (H. Kelsen; R. Ihering). Juriidiline isik on õigustehniline kunstmõiste, subjektiivsete õiguste sihtpunkt. 2.Sotsiaalne lähenemine (valdav osa kaasaja autoritest).
annaabi.ee 
