servad või läbides ka ülemist tippu. Antud graaf ei ole lihtahel, kuna lihtahel peab läbima kõik graafi servad täpselt 1 kord. Kui ma valin ühest äärest teise liikumiseks alumise tee, jääb mul kaks ülemist serva läbimata. Kui ülemise, siis jääb üks serv allpool läbimata. Selles graafis saan samuti eemaldada ükskõik missuguse äärmise tipu, ilma et graaf kaotaks sidususe. Lisaks saan eemaldada ka ülevalpool oleva tipu, ilma et graaf kaotaks sidususe. Ükskõik missugusel sidusal graafil, mis ei ole lihtahel, leidub seega vähemalt kaks sellist tippu, mis on omavahel ühendatud kas otse ja läbi mõne kolmanda või teiste tippude või läbi teiste tippude see tähendab, et on olemas vähemalt kaks sellist tippu, mille vahel liikumiseks on mul olemas kaks eri varianti. Vastasel juhul oleks graaf lihtahel. Seega on igas sidusas graafis, mis ei ole lihtahel, olemas vähemalt kolm sellist tippu, et kui üks neist eemaldada, jääb graaf ikka sidusaks.
Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Ka mangaani ja magnetiidi nimed pärinevad sellest piirkonnast. Nimed on tuletatud linna järgi. (2) Joseph Black Sotimaal avastas magneesiumi, kui eraldi elemendi 1755. Sir Humphry Davy isoleerise 1808.a elektrolüütilisel teel puhast magneesiumi metalli. Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831 magneesiumi sidusal kujul. (4) 4 2. Aatomi ehitus 2.1 Asend perioodtabelis Magneesium asub keemiliste elementide periodilisustabelis kolmandas perioodis, IIA rühmas. IIA rühmas asuvad leelismuldmetallid. Ühes perioodis asuvatel ainetel on sarnased omadused. Lisaks Magneesiumile kuuluvad sinna berülleum, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Magneesiumi järjekorra number on 12. (4) 2
Selle metalli avastajaks on Sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Ka mangaani ja magnetiidi nimed pärinevad sellest piirkonnast. Nimed on tuletatud linna järgi. [1] Joseph Black Sotimaalt avastas magneesiumi, kui eraldi elemendi 1755. aastal. Sir Humphry Davy isoleeris 1808. aastal elektrolüütilisel teel puhast magneesiumi metalli. Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831. aastal magneesiumi sidusal kujul. [2] Magneesium on maakoores suhteliselt levinud element (kaaluprotsent on 2,1%, 8. kohal kaaliumi järel). Vabal kujul teda looduses aga ei leidu. Magneesium esineb üle 60 mineraali koostises. [6] 4 1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis Magneesium asub keemiliste elementide perioodilisustabelis kolmandas perioodis, teise rühma peaalarühmas
annaabi.ee 
