- hirvedel võidab tihti see, kes röögib kõvemini Alluvus kui ajutine strateegia. Alles noortel ja jõuetutel isenditel, kes pole võimelised veel dominandiks pürgima, võivad grupieluviisi muud eelised siiski üles kaaluda alluvusest tuleneva hinna. Hiljem, suuremaks kasvades, on neil võimalus hõivata lakkamatutest võitlustest nõrgaks jäänud dominandi positsioon. Grupisisene hierarhia kui ESS. Hierarhia kui ESS - näit. ühe sidrikuliigi Zonotrichia querula dominandid ei otsi toitu, vaid ajavad subordinaadid leitud toidu juurest minema. Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda Alluvussuhete seos soo ja vanusega, komplitseeritud hierarhilised struktuurid. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Näit. reesusahvidel domineerivad vanemad generatsioonid nooremate üle, kuid ühe põlvkonna piires domineerivad nooremad tütred vanemate tütarde üle.
Sageli pannakse äsjakujunenud loomarühmades jõuproovide alusel paika hierarhilised alluvussuhted. Alluvus kui ajutine strateegia - alles noortel ja jõuetutel isenditel, kes pole võimelised veel dominandiks pürgima, võivad grupieluviisi muud eelised siiski üles kaaluda alluvusest tuleneva hinna. Hiljem, suuremaks kasvades, on neil võimalus hõivata lakkamatutest võitlustest nõrgaks jäänud dominandi positsioon. Hierarhia kui evolutsiooniliselt stabiilne strateegia – n: ühe sidrikuliigi Zonotrichia querula dominandid ei otsi toitu, vaid ajavad subordinaadid leitud toidu juurest minema. Seega esimesed maksavad võitluse, teised otsimise hinda. Tihti mõjutab alluvussuhteid grupi liikmete sugulus ja vanus. Komplitseeritud hierarhilised struktuurid on pigem näilikud, kui meelega niimoodi ülesse ehitatud. Sotsiaalne organisatsioon kui isetekkeline struktuur. Hierarhia loomagruppides tekib
kõigist saadaval olevaist emastest. • alluvus kui ajutine strateegia – Alles noortel ja nõrkadel isenditel, kes pole veel võimelised dominandiks pürgima, võivad seltsingulise eluviisi muud eelised üles kaaluda allumise hinna. Hiljem, olles suuremaks kasvanud ja kogemusi omandanud, on neil aga võimalus hõivata lakkamatutest võitlustest nõrgaks jäänud senise dominandi positsioon. • hierarhia kui evolutsiooniliselt stabiilne strateegia. Nt leiti, et ühe sidrikuliigi Zonotrichia querula dominandid ei otsi üldse ise toitu, vaid ajavad subordinaadid viimaste poolt leitud toidu juurest minema. Ometi jõuavad ka subordinaadid süüa, enne kui nad minema aetakse. Seega esimesed maksavad võitluse, teised aga otsimise hinda. Kokkuvõttes võib aga mõlemate fitness osutuda võrdseks. Tänapäeva evolutsioonilised käitumiseuurijad on seisukohal, et hierarhia
annaabi.ee 
