tööstus ja ehitus ning peamine tootmine käib masinate abil. Tänapäeval USA, Kanada, Jaapan. 6. Infoühiskond on infot tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Tänapäeval 7. Globaliseerumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. 8. Globaliseerumise mõju arengumaadele: plahvatuslik kasv kommunikatsioonivõrkude, mobiilside ja sidesatelliite kasutamises, transpordi võimaluste kasv, poliitika suurem osalus riigi majandusse, tööjõu suurenemine. Arenenud maadele: kaubad muutuvad kvaliteetsemaks ja odavamaks, 9. Globaliseerumise plussid: väheneb väliskaubanduse barjäär, rahvusvaheline konkurents (tooted kvaliteetsemad ja odavamad), tööjõuliikumine, transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste suurenemine, tehnoloogia kiire areng. Globaliseerumise miinused: suurettevõtted saavad ülemvõimu, tööpuudus
Satelliite mõjutab Maa raskusjõud gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale kaugusele, ning tiirleb niiviisi ümber planeedi. 5 2. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu ükskõik mis- telefonikõne, faksisõnum, arvutiinfo, e-post või internetiühendus. Sidesatelliit edastab tele- ning raadioprogramme, kuid mängib tähtsat rolli ka panganduses. Kaasaegne satelliit suudab korraga edastada 30 000 telefonikõnet ning viit värvitelevisioonikanalit.
Fifth level kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi imelist, kuid tollal oli tegu sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90 päeva jooksul Maale raadiosignaale, kuid langes siis tagasi Maa atmosfääri ning põles sabatähena tuhaks. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu ükskõik mis- telefonikõne, faksisõnum, arvutiinfo, e-post või internetiühendus. Sidesatelliit edastab tele- ning raadioprogramme, kuid mängib tähtsat rolli ka panganduses. Kaasaegne satelliit suudab korraga edastada 30 000 telefonikõnet ning viit värvitelevisioonikanalit. Televisioonisatelliidid
Maakera magnetvälja muutusi jälgitakse magnetomeetriga. On riistu nii kiirete kui ka aeglaste muutuste jälgimiseks. Tänapäeval kasutatakse tihti terminit kosmoseilm. See kajastab Päikese aktiivsuse muutusi ja nende mõju maakera lähiskosmosele, magnetosfäärile, ionosfäärile ja meie igapäevaelule. Suured päikesepursked, mis võivad tekitada intensiivseid virmalisi, suudavad kahjustada sidesatelliite ja elektrijaotusvõrke. Nad võivad sundida isegi satelliite orbiidilt hälbima. Virmalistetormide ja osatormide aegu saabuvad Maa lähiskonda määratu suured energiahulgad, kuigi need jaotuvad laiale alale. Tähtis on teada, kuhu see energia siirdub ja kuidas see mõjutab magnetosfääri ja ionosfääri. Tuginedes hangitud teadmistele, saaks ehk vältida ka nende magnetosfääriga seonduvate protsesside tülikaid tagajärgi. 6
Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad(ABC atomical, biological, chemical weapons). Nii NSV Liit kui ka USA hakkasid tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada tuumelõhkelaengu igasse maailma nurka. Tuumajõul hakkasid liikuma nii suured sõjalaevad kui ka allveelaevad. Need varustati samuti tuumarakettidega. Võidurelvastamise tandriks muudeti kosmos, kuhu saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. a.1957 - Sputnik (NSV Liit) a.1958 - Vanguard (USA) a.1961 - Juri Gagarin (NSV Liit) esimene astronaut a.1961 - Alan Shephard (USA) a.1963 - Valentina Tereskova (NSV Liit) esimene naine kosmoses a.1965 - Aleksei Leonov (NSV Liit) tuli kosmoselaevast välja avakosmosesse a.1969 - Neil Amstrong (USA) esimene mees kes pani oma jala kuule, ,,Minu jaoks väike kuid ühiskonna jaoks suur samm"
Võidurelvastumise käigus toodeti suurel hulgal massihävitusrelvi (aatompommid, vesinikpommid jne.). Toimus NSVL-s ja USA-s. 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm, Stalin andis samal ajal käsu luua oma tuumarelv. 1949 sai NSVL oma tuumapommi. Täiustati kõiki massihävitusrelvi, sealhulgas keemia- ja bioloogilisi relvi. 1950 hakati NSVL-s tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada lõhkeainet igasse maailma nurka. Kosmosesse saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. 1950-1960 võttis tuumarelva kasutusele nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Hiina. Hiljem Iisrael, India, Pakistan, Põhja- Korea. NSVL suunas nii palju raha relvastumisele ja militaartehnikale, et kõige muu jaoks riigis nappis raha. Paljud kaubad muutusid defitsiidiks ja süüa sai talongide alusel. Riigis vohas näljahäda. Samuti oli relvi mingiks hetkeks toodetud nii palju, et nendega ei olnud enam midagi teha ning neid polnud enam kusagile panna. Sõjaväe ülevalpidamiseks
annaabi.ee 
