ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui
33. Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool.
jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui
latt edasi nivelliirist. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 16.Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Reeper (Rp.) Igal reeperil on riiklikus kataloogis oma number. Naaber reeperite vahelisi käigu osasi nim. sektsioonideks. L (suur) käigu pikkus L=l1+ l2+ l3 (KM)alati kilomeetrites.
annaabi.ee 
