Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine Lihtnivelleerimise korral on nivelleeritakse ühest ainsast jaamast. Kuid tihti on punktidevaheline kaugus liiga suur ühest jaamast nivelleerimiseks või puudub nähtavus. Sel juhul rajatakse järjest mitu nivelleerimisjaama ja tegu on liitnivelleerimisega. Täpsematel mõõtmistel nõutakse, et jaamu oleks paarisarv. Kahe jaama vahelised ühised punktid on sidepunktid. Igas jaamas arvutatakse kõrguskasvud. Kui sidepunktide absoluutkõrguseid ei ole vaja arvutada, siis valitakse need punktid suvaliselt, vaiu maasse ei lööda, vaid kasutatakse ajutisi latialuseid. Kui jaamas on lugemid tehtud ja arvutused korras, siis nivelliir liigub järgmisse jaama. Teise punkti absoluutkõrguse arvutamiseks peavad olema teada lähtepunkti absoluutkõrgus, mõnikord on siiski on vaja ka sidepunktide kõrgused
mõõdistamisandmed. Lisaks on soovitav ruudustiku sees või tippudes näidata nooltega maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m)
mõõdistamisandmed. Lisaks on soovitav ruudustiku sees või tippudes näidata nooltega maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m)
kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile. Kui ühest jaamast ei saa nivelleerida kõiki vajalikke punkte, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Sel juhul nivelleeritakse mõned ruudustiku tipud sidepunkidena, ülejäänud aga vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik, sest siis on kontrolli võimalus. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid ja seejärel vahepunktid. Sidepunktidele tehakse lugemid sellises järjekorras nagu oli kirjeldatud tööde tegemise korras ja kasutada võib nii ühe- kui ka kaheküljelisi latte. Kui kasutatakse üheküljelisi latte, siis tuleb lugemid vahepunktidele teha instrumendi teise horisondi juures. Kaheküljeliste lattide korral tehakse
2.Hanko ps antakse NSVL sõjaväebaasiks.3.Laadoga järve ümbritsev ala anti venelaste kätte. 4. Okupeerimine: 16 jun 1940 esitas NSVL ultimaatumi Eestile, Lätile ja Leedule-et ei peeta kinni vastastikuseabistamise lepingust. Nõuti täiendavate väeosade eestisse toomist. Eestil polnud muud võimalust, kui see vastu võtta. NSVL nõudis ka valitsuse vahetamist. Laidoner läheb NSVL nõupidamisele aga Punaarmee on juba eesti piiri salaja ületanud. Okupeerisid kogu eesti. Sidepunktid, lennujaamad, sadamas, raudteejaamad, postkontorid. Nõuti, et valitsus keelaks ära rahvakogunemised ja korjati ära kõik relvad eestlaste käest. Kukutati eesti seaduslik valitsus. 21.juuni 1940 A.Zdanov korraldas riigipöörde. Ta oli Stalini partei sekretär. Viidi läbi suur rahvakogunemine, rahvas nõudis valitsuse tagasiastumist. Päts oli nõus valitsust vahetama. Uus valitsus oli kommunismimeelne. Nimekiri koostati NSVL poolt. Valitsue juhiks sai Johannes Vares-Barbarus
Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 13 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda
märkimist, piketaazi rajamist (põhi- ja plusspikettide kindlustamist maa- ja numbrivaiaga), ristprofiilide ja kõverate peapunktide märkimist ning pikettide ülekandmist kõveratele toimub kõigi nimetatud punktide ja reeperite nivelleerimine (v.a. pöördepunktid ja sihipunktid). Normaalne kaugus nivelliirist latini on trassi nivelleerimisel kuni 100 meetrit, eriti soodsates tingimustes ja tasase reljeefiga maastikul kuni 150 m. Järelikult saab valida sidepunktid 100, 200 või 300 m vahega. Need on tavaliselt põhipiketid. Kõik ülejäänud piketid ( osa põhipikette ja plusspiketid) ning ristprofiilide punktid nivelleeritakse vahepunktidena instrumendi horisondi meetodil. Ei nivelleerita trassi pöördepunkte ja tangensitele esialgselt märgitud pikette. Järsu nõlva puhul ei õnnestu alati ühest jaamast nivelleerida naaberpikette, sest rõhtne viseerimiskiir võib "joosta maasse" või üle lati
Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita.
Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita.
annaabi.ee 
