Uues Euroopas kuulub Eesti lahutamatu osana Suur-Saksamaa külge ja mitte kõik eestlased pole "väärt" kandma saksa kodaniku nime ning peavad seetõttu Eestist lahkuma. Need kuuldused eestlasi eriti ei häirinud. Sõja lõpp oli veel kaugel ja seetõttu loodeti, et aja möödudes muutub ka sakslaste poliitika Eesti suhtes. Konflikte esines ka rindel võitlevate eesti pataljonide ja sakslaste vahel. Pataljonide juurde määratud saksa nn. sideohvitserid käitusid eesti sõdurite ja ohvitseridega ülbelt. Nende kõneleksikonis esines kogu eesti rahvast halvustavaid ütlemisi nagu "totter maarahvas", "eesti sead" jms. Esimestel sõja-aastatel keelati eestlastel oma rahvusvärvide kandmine põhjendusel, et kui ei ole riiki, ei ole ka eesti sõdurit. Neil põhjustel lahkusid paljud eesti ohvitserid ennetähtaegselt rindelt. Kuigi eesti sõdur oma tublidusega võitis kõrgemate saksa
Iseseisev kuni 30 päeva. Liitlasvägede kiirreageerimiskorpus (ARRC) · Pidev valmisolek (standing HQ) · Kõik operatsioonid (intensiivsetest rahuvalveni kogu maailmas) · Kuni 60 000 sõdurit · Kuni 4 diviisi juhtimine operatsioonil 5 · Rahuajal allutatud 8 diviisi · Tegutseda maaväe komponendi peakorterina ARRC võimekus: · 48 tundi: sideohvitserid ja luuregrupp · 4 päeva: sidebrigaadi elemendid · 7 päeva: peakorter ning tagala staap http://www.arrc.nato.int/ http://www.army.mod.uk/1div/index.htm Taktikalise vastase maaväe võimekused, struktuur ja kasutatav relvastus ning tehnika. MOTOLASKUR DIVIIS POLGU MOTOLASKUR MOTOLASKUR TANKIPATALJON
Kui tegemist on poliitilise süüteoga või kui kahtlus, et teises riigis hakatakse rikkuma inimõigusi või kui tegu ei ole kuriteo alla kvalifitseeritav ühes riigis, aga on teises riigis, siis ei anta välja. Hoolitsemiskohustus riigis viibivate välismaalaste suhtes. - Koordineerimine o Paralleelmenetlused mitmes riigis, uurimisgrupid – näiteks Eesti politseinik saadetakse osalema uurimises kuskil Saksamaal, nt sideohvitserid. - Kohtuotsused o Tunnustamine ja täitmine – kui on isik süüdi mõistetud kuskil teises riigis ja antakse eestile välja, siis Eesti võtab karistuse kandmise ja täideviimise üle, Eesti kohus peab selle täidetavaks tunnistama, vaadatakse, kas menetlus on olnud aus ja õiglane ja meie menetluspõhimõtetega kooskõlas, kas põhiõigused on tagatud olnud. Karistus peab olema vastavuses kuriteoga. Rahvusvaheline