Palju uuritud, kuid halva süstemaatilise lähenemisega, on pingepeavalu ja migreen. Meetodina on neis kasutatud lõdvestumist ja autohüpnoosi õpetamist. Spetsiifilisest mõjust räägib uuring onkoloogiliste patsientidega, milles hüpnoos oli tõhusam valuvaigistaja kui kognitiiv- käitumuslik teraapia või lihtsalt terapeudiga kohtumine. Kõikidel patsientidel meetod siiski ei toimi! Näiteks põletushaige sidemevahetusel (kellel oli tõhus opiaatravi kasutusel) ei erinenud hüpnoosi mõju märkimisväärselt platseeboravimist või loratsepaami mõjust (H. Lauerma, 2002). Hüpnoosi võimalikku kasu ja piiranguid arvesse võttes paneb kõige suuremad piirid kasutusele mõju individuaalsus. Näiteks kirurgiliste operatsioonide tarvis on piisavalt sügavasse hüpnoosi viidavad ainult 10% patsientidest. Tavaliseks valuvaigitamiseks piisab ka kergemast hüpnoosist (S. Kallio, 2004, lk 194). 2
Samuti olid nende elulised näitajad lõikuse ajal stabiilsemad. Tänu sellele uuringule on valu leevendamine üks hüpnoosi tähtsamatest rakendustest (M. Streeter, 2004). Enamikul patsientidest valuravi hüpnoosiga on olnud märkimisväärselt edukas. Tihti uuritud, kuid halva süstemaatilise lähenemisega, on pingevalu ja migreen. Meetodina kasutatakse neil juhtudel lõdvestumist ja enesehüpnoosi õpetamist patsiendile. Kõikidel juhtudel see meetod siiski ei toimi. Näiteks põletushaige sidemevahetusel ei erinenud hüpnoosi mõju platseeboravimist või loratsepaami mõjust (H. Lainjärv, 2011). Sünnitusabi Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosiravi 136 esmasünnitajat ja 136 teistkordset sünnitavat naist. Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordset sünnitajat, kes osalesid tavalisel sünnitajate hingamis- ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel. Hüpnoos lühendas esmasünnitajate grupis sünnituse kestvust keskmiseks kolme
stabiilsemad. Tänu sellele uuringule on valu leevendamine üks hüpnoosi tähtsamatest rakendustest (Streeter 2006: 76-77). 11 Enamikul patsientidest on hüpnoosiga valu ravimine olnud märkimisväärselt edukas. Tihti kasutatakse hüpnoosi pingevalu ja migreeni leevendamisel. Meetodina kasutatakse neil juhtudel lõdvestumist ja enesehüpnoosi õpetamist patsiendile. Kõikidel juhtudel see meetod siiski ei toimi. Näiteks põletushaige sidemevahetusel ei erinenud hüpnoosi mõju platseeboravimi või loratsepaami mõjust (Lainjärv 2011: 6). Laialdast kasutust on hüpnoos leidnud sünnitusabis. Suurimas sünnitusabi puudutavas uuringus sai hüpnoosiravi 136 esmasünnitajat ja 136 teistkordselt sünnitavat naist. Kontrollrühmas oli 300 esmasünnitajat ja 300 teistkordselt sünnitajat, kes osalesid tavalistel sünnitajate hingamis- ja lõdvestumistehnikaid õpetavatel kursustel.
annaabi.ee 
