MAFFIA JA TEMA VÕIM SISSEJUHATUS Eesti Entsüklopeedia nr. 6 lk. 101: maffia (it mafia), 1. 18. Saj. lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon. Tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunes hiljem suurmaaomanike huvide kaitsmise vahendiks. Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele või maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate rühmade omavaheline võitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskeeld, tapmisviisid olid rituaalsed, laipu peideti... Maffia, selle Sitsiilia salapärase vennaskonna ajaloo ümber vohab legendide punutis. Sama jõuga nagu tema müüt, elab ja toimib tema võim veel meie päevilgi. Maffia kuritööd annavad pidevalt tegevust päevalehtede uudisreporteritele ning varustavad raamatuid ja filme külgetõmbava ainestikuga
puudub otsene rahaline ja vaimne sõltuvus; passiivsed võrgustikud – kontaktid, kelle vahel pole regulaarset suhtlust, kuid suhted võrgustikuliikmetega on siiski olulised (kauged sugulased). II. Raschka jt eristus: tervikvõrgustikud – võrgustiku tihedus, ankruisikud, suhete mitmetasandilisus, ligipääsetavus ja hulk; egovõrgustikud – keskendub ühele inimesele ja tema sidemeile võrgustikus, iseloomustab madalama majandusliku tasemega, homogeenseid ja territoriaalselt kergesti piiritletavaid kogukondi. III. Hulsen jt eristus: primaarsed võrgustikud – tähtsamad kontaktid, mitteprimaarsed võrgustikud – vähemtähtsamad kontaktid. IV. Labie eristus (jagab suhtlusvõrgustiku alamvõrgustikeks): alamvõrgustikud - multietnilise dünaamikaga võrgustik, mis koosneb eri etnilistest alamvõrgustikest, mida ühendavad
11 "Korsaaril" ning asus kohe pärast "Jeruusalemma" esietendust 26. XI 1847. a. muusika kirjutamisele. Kahjuks oli huvi nimetatud teose vastu aastatega vaibunud, Verdi loomingulised impulsid jäid passiivseks ning 25.X 1848. a. Triestis lavale toodud "Korsaar" tunnustust ei pälvinud. "Jeruusalemma" menukas, kuid itaalia "Lombardlaste" võidukäiguni küündimata jäänud lavastus pani Verdi sidemeile Pariisi ooperiteatritega tugeva aluse, olgugi et helilooja "Grand Opera" sisekorda ja tujukaid lauljaid endist viisi kritiseeris. Pariisis külastas Verdi teatreid, muuseume, liikus seltskonnas, jalutas linnas ja selle ümbruses. Leidnud siit mitmeid vanu sõpru, kohtas ta nende hulgas ka "La Scala" endist primadonnat Giuseppina Strepponit (18151897), kes oli kuulsuse tipul lavalt lahkunud ja nüüd Pariisis laulutunde andis
annaabi.ee 
