puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c. WC-Co kõvasulamid –kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K. Suure tugevuse tõttu kasutatakse laialt tööriistade valmistamisel (stantsid, press-vormid). d. WC-TiC-Co kõvasulamid –kasutatakse voolaat laastu andvate materjalide töötlemiseks, ISO rühm P, võrreldes eelmistega väiksema tugevusega kuid kõvemad
Samuti põhjendab seda vaadet makaronifriis (kujutatud on üksteise all merelaineid). Kunsti teket võib seostada ka praktiliste harjutustega. Jooniseid loomdaest on kasutatud ka märklaudadena, samuti on kasutatud selleks suuri kujusid (nt. karud on puruks pillutud, seintel on odatäkked) . Lakke tehtu maalid ei sobi selle teooriaga kokku. On palju erinevad põhjuseid kunsti tekkimiseks (kõik on eelpool mainitud). Esiaja kunstnikud kasutasid temperavärve(looduslikud muldvärvid) sidematerjalina on tihti kasutatud muna. Esiajakunstnikud tondsid kõiki värve peale rohellise ja sinise. Pintslitena on kasutatud samblatuuste ja karvu. mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum on keskmine iviaeg, neoliitikum on uus kiviaeg. 10 000 eKr algas neoliitikum, jääkilbu sulamisega. kasjakasvatamise ja põlluharimisega algaski neoliitikum. Mõnes piirkonnas, u. 4000 eKr. Lähis-idas 8000 eKr. liiguti pidevalt ühelt kohalt teisele. mesoliitikumist on säilunud üsna vähe kunsiteoseid
"B"-mootorid on "A"-dest kaks korda võimsamad, "C"- mooto-rid kaks korda võimsamad "B"-st jne. Pärast tähte järgnev number näitab mootori ligikaudset survejõudu naeltes, viimane number ja täht näitavad põlemisaega, mis kulub stardist kuni purskelaengu plahvatuseni, "3T" näitab kolmesekundilist põlemisaega. MÄRKUS: väga efektiivse raketikütuse saab valmistada, segades alumiiniumitolmu ammooniumperkloraadi ja väga väikese koguse rauaoksiidiga. Segu sidematerjalina kasu-tatakse epoksüüdvaiku. 6.1.1. HARILIK RAKETTPOMM. Rakettpomm on pomm, mis toimetatakse sihtmärgi pihta raketi abil. Enamasti tarvitatakse sellise seadeldise valmistamisel mudelraketi mootorit. Lõigates balsabuust välja stabilisaatorid ja need suure näiteks ESTES"i "C"-mootori külge liimides, saab teha tüüpilise raketi. Lisades "kraatritekitaja", ehk CO2 padrunist pommi, on ka pomm lisatud. Et "kraatritekitaja" süüde oleks garanteeritud (vt.4.4.2.LK24), tuleb
annaabi.ee 
