15. Vali vastavalt haava suurusele ja iseloomule uus sidumismaterjal; 16. Informeeri patsienti pidevalt protseduuriga seotud võimalikest ebamugavustest (valu); 17. Jälgi patsiendi seisundit kas esineb: peapööritust, halba enesetunnet, iiveldust, valu või puutetundlikkust (Alila jt. 2001: 450); 18. Jälgi saastunud instrumentide käitlemist; 19. Jälgi steriilse materjali kasutamist; 20. Seleta patsiendile, et haav tuleb hoida seotult ja kuivalt paar päeva; 21. Jälgi haaval oleva sidematerjali puhtust, märgumise ja lõhna teket, vajadusel vaheta side (Alila jt. 2001: 451); 22. Veendu, et patsiendil oleks võimalikult mugav, samas oleks ka tagatud korrektne protseduuri teostamine õe poolt; 23. Pane korduvkasutatavad haiglatarvikud desinfektsiooniks ettenähtud anumasse, töövahendid oma kohale, bioloogilised jäätmed vastavatesse kottidesse, lõikavad ja torkavad vahendid konteinerisse, vähendamaks terviseriske; 24
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula
- algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus – ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel 2
eelmainitud defektide esinemine on väiksem. 9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju - hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad soolad, millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine); - aluste mõjul opaal, räni - pestakse välja (või ka paisumine). Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. 10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb, siis toimub selle tagajärjel konstruktsiooni paisumine (paisumine). Kuid kui antud konstruktsioon uuesti mahajahtub, siis ei taasta ta oma esialgseid mõõtmeid ja kuju ning selle tulemusel tekivadgi kiviseintesse praod, kuna müüritis tõmbele hästi ei tööta. Sammuti võivad temperatuurikahjustused avalduda horisontaalsuunaliste pragudena, seda eriti
on hinnalt kättesaadav. Haavaravis kasutatakse: salvid: 1% Sulfargiinsalv, Seppo pasta, Braunovidon; haavageelid (sobivad kuivade haavade korral): Normgel /Mölnlycke, GranuGel /Convatec, Hypergel /Mölnlycke, Prontosan Wound Gel /BBraun; haavaplaastrid: mitteoklusiivsed, semioklusiivsed, oklusiivsed; hõbedat sisaldavad plaastrid, antiseptikume sisaldavad sidemed. Haavaravi vahendi ja sidematerjali valik sõltub: haava faasist (alguses sagedam sidemevahetus, epitelisatsiooniperioodis harvem); eksudatsioonist (rohke eksudaadi korral absorbeerivad sidemed, epitelisatsiooniperioodis geelid); haava asukohast; kas haavale on lisandunud põletik (hõbedat sisaldavad plaastrid, antiseptikumid kombineeritult haava kaitsega); patsiendi rahalistest võimalustest. 5.7
Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. - Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. Soolade kahjustused suuremad neil juhtudel, kus moolimahud suuremad: - Picromeriit 187 - Mirabiliit 220 ja - Natriit 199 30. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 31. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse
Esemed vajavad pikka õhutusperioodi (vähemalt 10t.), kuna etüleenoksiid peab olema esemetelt haitunud täielikult kuna see kahjustab limaskesti ja põhjustab hemolüüsi. . Plasmasterilisatsioon on madaltemperatuurilisel plasmal põhinev meetod, kasutades vett ja peroksiidi. Eelistatakse tarvikute korral, mis ei talu kuumust ja niiskust (optilised ja elektrilised instrumendid). Ei tohi steriliseerida linast, puuvilla, tselluloosi baasil tehtud sidematerjali. 2 Steriilsuse kontroll Steriilsuse saavutamiseks peavad kõik steriliseerimisprotsessi parameetrid olema õiged. Sterilisatsiooni kvaliteeti tuleb kontrollida alati pärast aparaadi paigaldamist või ümberpaigutamist, hooldusülevaatust, remonti või ülevaatust. Steriliseerimisprotsessi saab jälgida ja hinnata mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega.