flavum Ogajätketevahelised sidemed interspinous ligament Ogadeüline side (ogajätketel) supraspinous ligament 3 Ristijätketevahelised sidemed intertransverse ligament Ristluu- õndraluu ühend Mõlemate ühenduvate luude lülikehad seostuvad kõhre abil (sünkondroos või sümfüüs) ja mõlema luu sarved sideliiduste abil (sündesmoos). LÜLISAMBA JA KOLJU VAHELISED ÜHENDUSED Kuklaliiges Ülemine kuklaliiges e. atlanto-oksipitaalne liiges - Kombineerub kahest iseseisvast liigesest - moodustub condylus occipitaliste ja atlase fovea articularis superioride vahel. - Ellipsoidliiges - Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline) Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon Sagitaaltelg: lateraalfleksioon (vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e
Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3). Lülid ühenduvad üksteisega: 1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete 4. kõhrede 5. sideliiduste abil moodustades lülisamba. 20. Lülisambalüli vaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Lülisamba võimalikud liikumised. Liigutused toimuvad ümber kolme telje. 1
Eristatakse põhiliselt nelja tüüpi luude ühendusi: luuliidused, sideliidused, kõhrliidused ja sünoviaalliidused e. liigesed. Luuliiduste puhul ei ole võimalik eristada lülide piire, luudevaheline liikuvus on minimaalne või puudub üldse. Näiteks täiskasvanul on ristluulülid kokku kasvanud. Sideliidusteks nimetatakse niisuguseid ühendusi, mille puhul liituvad luud on ühenduses sidekoe varal. Sideliidus on näiteks sääreluude või küünarvarreluude vaheline sidekoeline membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel. Kõhrliidused on liidused, mille puhul luud on ühenduses kõhrkoe varal. Kõhrliiduste varal seonduvad näiteks lülisamba lülid. Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks