Vana- aja anatoomidele meenutasid pikad lihased hiirt- sealt ka nimetus musculus e hiireke. Lihase üksikosi nimetati lihase kõhuks ja lihase peaks. Lihase põhiline osa e lihase kõht koosneb vöötlihaskiududest, mille pikkus on kuni 15cm ja läbimõõt 0,01 0,1 mm. Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus. Lihaskiude ümbritseb sidekoeline toes (kohev sidekude). Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane.
Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega- nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine. Keha asendi reguleerimine kauguste määramine. Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine. Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid, sealt läheb see seljaaju. Maitsmise -- maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst
sümpaatilistest ja parasümpaatilistest närvidest. III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped,
annaabi.ee 
