subcutanea) · Üsna paks alusnahk tuharatel ja naise piimanäärmetes · Alusnahk on moodustunud kohevast side- ja rasvkoest. Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks. Peopesadel ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustavate patjadena. · Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke, seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Kohati kinnitub sellesse kirmesse ka suuri lihaseid. · Kõhnal inimesel on nahaaluskude umbes 2-10 mm paksune, aga rasvunud inimesel võib see kõhul või puusadel olla isegi kümmekond sentimeetrit. ALUSNAHA ÜLESANDED: 1. Soojusisolaator Rasvunud inimene võib jääaugus supelda isegi kümmekond minutit, samas kõhn inimene kangestuks juba paari minuti jooksul. 2
Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm, rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel olla isegi 10 cm. Nahaalune rasv on organismi energiavarula ning soojusisolaator. Rasvunud inimene võib jääaugus supelda ~10 min, kõhn kangestuks paari minutiga. Sugu mõjutab nahaaluse rasva kogunemist. Naisel ladestub see üle keha ühtlasemalt, mehel eelkõige kõhupiirkonnas ja rindkerel. Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke. Seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Subkuutis e. alusnahk Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks – naha pinnal väljendub see rahva keeles väljendatuna tselluliidina, tegelikult see on pseudotselluliit. Meditsiini terminina on tselluliit naha aluskoe põletik. Kasutatud kirjandus 1. Nienstedt, W., jt. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. 2. Mesila, I., jt. (2012). Patoanatoomia õpik kõrgkoolile
Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud segmentideks (Hannuksela jt 2003:15). Nahaaluskoe paksus on keha eri piirkondades ja erinevatel inimestel väga erinev, näiteks rinnal, kõhul ja tuharatel on see tunduvalt paksem kui seljal ja jäsemetel (Roosalu 2006:242). Mitmes kohas kus nahaaluskude on õhuke kinnitub pärisnahk otse all olevasse sidekirmesse. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm paksune. Rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel ulatuda koguni 10 sentimeetrini. Samuti mõjutab nahaaluse rasvkoe paksust sugu - naisel leidub seda ühtlaselt peaaegu kõikjal, mehel on seda enam rindkerel kui jäsemetel (Nienstedt jt 1999:97). Alusnaha ülesanne on olla sidemeks naha ja selle all olevate elundite vahel. Alusnahk kaitseb organismi ka löökide eest ning osaleb termoregulatsioonis ( Hannuksela jt 2003:15- 16)
ka naha ja sügavate sidekirmete külge. See lihaskude on ümbritsetud ja kaitstud sidekirmega, mis on suur kiulise sidekoe kaitsekiht. See sidekirme, kutsutud sügavaks, hoiab lihased koos ja lahutab need funktsionaalseteks rühmadeks. See võimaldab lihastel vabalt liikuda, kaasab nendesse närvid ja veresooned ja ennekõike täidab see lihastevahelise ruumi. Sidekoe kolm kihti (epimüüsiumn, perimüüsium ja endomüüsium) ulatuvad sügavale sidekirmesse, et kaitsta ja tugevdada lihaseid; esiteks kaitseb ümbris lihast, teiseks kaitseb sidekirme 10-100 lihaskiudu ja kolmandaks läbistab iga sidekirme siseruumi ja eraldab iga lihaskiu. Need kolm kihti varustavad kollageeni kiududega sidekudesid, mis ühendavad lihaseid luuga. Lihastest väljaulatuvad osad moodustavad kõõlused. Kui vöötlihased kokku tõmbuvad, tirivad need kõõluseid ja neid ümbritsevat sidekude. Pingul olekus tõmbuvad need kokku ja tõmbavad luud, millele
annaabi.ee 
