pikkusest, seega dünaamilistel lihastel on suurem kontraktsioonivõime ning sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks nim. tihekiulist sidekoelist kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kohu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva sidekirmena. Pindmine fastsia on õrnema ehitusega ning paikneb vahetult nahaaluse rasvkoe all ja on seoses nahalihastega. Süvafastsiad moodustavad lihaseid üksteisest eraldavaid ja neid kindlates ruumilistes suhetes hoidvaid sidekoeplaate. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõife sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel
rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.Jaotus : epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude. lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise
rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus :epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude. Lihaste abiseadeldised – arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda
õrna sidekoelise kestaga endomüüsumiga. 14) Lihaste abiseadeldised lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasty sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks ehk sidekirmeteks nimetatakse tihekiulist sidekoelist kest üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõige sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel.
annaabi.ee 
