käigus määrata kaevude mõõtmed (samuti materjal ja otstarve), kasutatavate torude materjal ja läbimõõt, kõrgused trassi profiili murdepunktides ning trasside ristumispunktid. Soojusvõrkude puhul tuleb välitööde käigus määrata jällegi kaevude mõõtmed ja materjal, kaevudes asetsevate toruotste kõrgused ja suunad, maapinna kõrgus kaevude juures, ristuvad kommunikatsioonid, torude läbimõõdud, lisaks vaatekaevude luukide tsentrite ning luukide asendid. Elektri- ja sidekaablite puhul määratakse kaabli mark (lisaks ristlõige ja pinge) ning kaablite arv. Määrata tuleb kaablite ja maapinna kõrguslikud asendid käänakutel, ühendusmuhvide, reljeefi murdepunktide, jaotusseadmete sisendite ja kaitsehülsside otste juures. Lisaks tuleb määrata ka ristuvad kommunikatsioonid. Gaasitorustike puhul määratakse põhiliselt kaevud, kapede all paiknevad seadmed (siiber, kontrolltoru, hüdrolukk, elektrikontakt, kondensaadikoguja), kappekaante
Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna merejõududele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus Kompass, kuulus merejõudude ülesannete hulka ka veealuste sidekaablite paigaldamine ja korrashoid. Aastal 1937 said merejõud omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka. Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning pärast võimu ülevõtmist anti Nõukogude
5.4 Soojusvarustus Ämari aleviku mitmekorruselisi elamuid köetakse aleviku optimaalse asukohaga keskkatlamajast. Katlamaja ja soojatrasse hooldab, renoveerib ja majandab AS Vasur VR. 8 Soojatrasside paiknemises ja ümberehituses järgitakse trassikadude minimiseerimise põhimõtet. Gaasivarustus puudub. 5.5 Sidevarustus Sidevarustus toimub sidekaablite kaudu. 6. Keskkonnakaitse Planeeritavad elamud rajatakse looduskaunisse keskkonda ja rajatavad elamud ei kujuta endast ohtu keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust tagavad puurkaevud ja veetorustik. Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt Ämari aleviku eeskirjadele. Üldkasutatavate hoonete maa-alal tuleb tagada hoonete ümber olemasolevate haljasalade
Kuni 10kv paigaldatakse transeedesse70-80cm sügavusele,kõrgema pingega 1-1,5m sügavusele Tellisedjne Kõik kaablid märgistatakse. Soomus kaablid on teraslindiga või traadist soomusega Sidekaablid jagunevad-telefoni,telegraaf,telemehaanikakaablid Allima sidekaablid jagunevad paigalduse järgi: Kaablid sidekanalisatsioonis,on plasttorudes ja 40cm-1m sügav Kaablid tunnelites ja kollektorites Soomustatud kaablid pinnases,sügavusel 80-1m, katstuna tellistega Sidekaablite vaatluskaevud hargnemisel,käänukohtades,ja sirgetel 150m vahedega Nõuded torule ja liidetele: Tugevus-võtab vastu rõhurõhutugevus)klasss,välis koormusi ka liiklus vahendite näol(rigtugevus klass) Tihedus-ei tohivälja ega siis imbuda. Siledus-seest sile muidu tekib hõõrdetakistus,rõhukadu mõjutab pumpasid ja ekspluatatsiooni Korrosioonikindlus-oleneb omadustest väga oluline näitaja tagamaks tõõkindlust ja kasutusiga kindlus-peab
personalijuhi poolt. Minu praktikajuhendajaks oli objektijuht Indrek Trei. Praktikale suunati mind Valdeku tänava ja Viljandi maantee kergliiklustee ehitusele, mis valmis projeti Tallinn ehitab 2011 raames. Tellijaks oli Tallina linn. Teelõigu pikkuseks oli 4,2 km ja ehitustöö 7 sisaldas teedeehituslikke töid, sadevete kanalisatsiooni paigaldust, tänavavalgustuse rajamist, elektri- ja sidekaablite ning kanalisatsiooni kaitsmist, haljastust ja liikluskorraldust. 2.2 Tööohutus Ettevõttes on välja töödatud, kooskõlas Eesti üldiste tööohutusnõuetega, igale ametikohale vastav ohutusalane dokument, millega peavad tutvuma kõik firmaga töölepingu sõlminud isikud. Mina tutvusin sellega koheselt pärast praktikalepingu sõlmimist ja allkirjastasin vastavad dokumendid, mis tõestasid, et olin tööohutusalaselt informeeritud. Hiljem sain
annaabi.ee 
