Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, sintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse, ning teiseks on primitiivsed usundid mis on suuliselt edasi antud ning kujunenud. Kõrgreligioonideks on põhiliselt kristlus ning islam. Kristluse pühaks tekstiks on Piibel, mis koosneb kahest osast: Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Islami pühakirja
jõua me ilmselt piisavalt keskenduda iseendale ning oma hingerahule. Budismi eesmärk ongi just keskendumine hingele, mis aitaks ilmselt nii mõndagi inimest. 3 BUDISM JA BUDDHA Budism on oma nimetuse saanud buda järgi. Buda ei ole isik, seda võiks pigem nimetada tiitliks, mis tähendab virgunut. Isik, keda teatakse Buddhana on 6.5. sajandil eKr Põhja- Indias elanud Siddhattha Gotama. Ta jõudis virgumiseni u. 35 aastaselt, temast sai Buddha. [1] Budistlik traditsioon ei tunne Jumalat-loojat, nii nagu seda teevad näiteks kristlased. Seega ei ole Buddha jumal, vaid õpetaja. Budism ongi Buddha õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. [2] Buddistid eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Nad ütlevad, et
o haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne. Nüüdisühiskonna etapid on: 4) Industriaalühiskond 5) Teenindusühiskond 6) Teadmusühiskond e. infoühiskond Ühiskonna tüübid:(kihistus) 1) Feodaalne ühiskond: talupoeg, aadel, vaimulik 2) Industriaalühiskond: alamklass, keskklass, ülemklass 3) Oluline muutus toimub ka nüüdisühiskonnas: kõrgkiht, keskkiht, alamkiht. 3. Budism Budism on usk, traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur,(mille rajajaks on väidetavalt Siddhattha Gotama, kes virgus 35 aastaselt buddhaks). Budistlik seadumus räägibki seadumusrattast. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemus kannatus. kannatusest on võimalik vabaneda, sest on teada, et kannatustel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu e. soov. Budism tunnistab nelja õilsat tõde: 1. Tõde kannatusest 2. Tõde kannatuse põhjusest 3. Tõde kannatuse lakkamisest 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest, s.o Sansaarast Nirvaanani.
annaabi.ee 
