Sibultaimed Triin Samon LHp11 Võrumaa Kutsehariduskeskus Nartsiss Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste sugukonnast. Liilia Liilia (Lilium) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, neid on u 80 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tulp Tulp on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise- Aasia mäestikes. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini Krookus Kevadine krookus
sibullilled külmakindlate sibultaimede perekonnad Click icon to add Idahüatsint Click icon to add picture picture Hyacinthus orientalis Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: mai Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: soovib päikeselist, vett hästi läbilaskva
lehtede kuivamiseni. Sibulaid säilitada kuivas ruumis sügiseni, mil need võib uuesti maha istutada. Neid sorte võib ka peenral kasvatamiseks osta. Paljunemine: suvisel puhkeperioodil tuleks eemaldada külgsibulad. Haigused ja kahjurid: sibula juurelest, baktermädanikud, hahkhallitus 2.3 Ebahüatsint 6 Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne Euroopas ja Põhja Aafrikas. Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised sordid, mis on rahva seas tuntud kui kellukaõieline silla või kiviktaimla hüatsint. Ta on varajase õitsemisega talvekindel kevadlill, läikivate lehtedega ümaras puhmikus. Puhmiku kohal püstises sirges õisikus kuni 15 kokkukasvanud lehtedega lõhnata kellukat, 30 cm kõrge
Haruneva varrega on ka praestans grupi tulbid, mis looduslikud kasvavad Kesk - Aasias. Nad on ilusad istutatuna gruppidesse ja/või pottidesse. Varajased, kõrgus 20 - 25 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 8 - 9 cm. Tuntumad sordid on Fusilier, Unicum, Van Tubergen's Variety, Zwanenburg Variety. Harunevate tulpide suurimad paljundajad Hollandis on Van Tubergen ja Konijnenburg&Mark. Nartsissid Nartsiss (Narcissus) on circa 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. Iluaianduse tarbeks on nendest aretatud üle 10000 erineva sordi. Eestisse on nartsissid toodud 18. sajandi alguses. Neid kasvatatakse rohkesti aedades ja haljasaladel ning ajatatakse. Heade kasvuolude korral võib taim kasvada aastaid samal kohal, paljunedes nii sibulatega kui ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma
perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu Tulipa pulchella - kaunis kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on tulp peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Vili on kolme pesaline kupar. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini. NARCISSUS – PEREKOND NARTSISS • Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. • Lehed on kõige nooremate Narcissus sibulasoomuste maapealsed poeticus- osad ja kinnituvad sibulakannale. Lehed on poeedinartsiss pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt sordist ja liigist võivad olla lehed kas siledad või soonilised. Õis on korrapärane, sümmeetrilise alumise sigimikuga ja valge
annaabi.ee 
