avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. 3. Filosoofiline teooria? · Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. 1) See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus! Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber muudab kõneainet (Leddy 1993). 2) Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks (Shusterman 1995) 14 Õppekirjandus Volt, Marek 2013. Idee-esteetika: Esteetiline kunstikäsitlus ja idee-kunst. Vormi dematerialisatsioon. K. Nurk (toim.). Tartu, 90-119 [lugeda 90-100]. Reidolv, Kristiina; Volt, Marek 2013. Definitsioon, interpretatsioon ja hindamine analüütilises kunstifilosoofias. Eesti teatriteaduse perspektiivid. A. Saro (koost. & toim.). Tartu, 152-180 [lugeda 158-160]. Soovituslik: Volt, Marek; Reidolv, Kristiina 2009. Arthur C. Danto. XX sajandi
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoo...
Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus (väide-vastuväide-parandatud väide). Filosoofilise
puudub)? Kas moraalselt väärale teole sundimine,võtab teo tegijalt (igasuguse) moraalsevastutuse? Kas inimese enese moraalsed veendumused saavad piirata tema vabadust? 3) Esteetikas - Loominguline vabadus: Kaskunstnik peab hea ja suure kunsti loomiseks olema"täielikult vaba"? NB! Kunstnike on alati piiranud (a) materjalide kättesaadavus,(b) tööde ainestik (valitseja tahe), (c) zanrireeglid ning (d) leidubsuurt kunsti, mis on loodud räige tsensuuri olukorras(Shusterman 1984) 4) Poliitikafilosoofias : Nn "puutumatuse ala" küsimused: a) Mil määral on isikul võimalus ühiskonnastoimida, ilma et sellele tegevusele eelnekspiiranguid või järgneks moraalset võilegaalset hukkamõistu? b) Millisel alusel tohib riik sekkuda inimesteellu ning keelata neid toimimast nii, nagunad soovivad, või sundida neid tegutsemaoma soovide vastu? 160. VABADUSE MÄÄRATLUS Mis on vabadus? On tavaks saanud eristada:
annaabi.ee 
