Raamatud on nagu peegel (Artur Shopenhauer) Raamat on peegel, mida igaüks erinevalt näeb. Inimene, kes armastab raamatuid lugeda võib teosest endale omandada palju erinevaid mõtteid, kuid samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda samast teosest kirjaniku põhiideid välja noppida. Autoril on anne panna lugejaid nägema seda, mida nad varem ei pruukinud märgata. Raamatutest võib ka peegelduda kirjanike eelistused, arvamused ning ühiskondlikud eluviisid. Nad on alati tundlikumad sotsiaalsetele ja ümbritsevas
lõhkuda institutsioonide raamid, õhkida seadus, murda naerdes tõde." (Cixous : 88) Toodud katkendites torkab silma ülistav ja enesekindel toon. Autori eesmärk on maalida feminiinsest identiteedist helge ja rõõmus pilt, vaatamata teema tõsidusele anda positiivseid emotsioone. Rõhutades naise kehalisust positiivsena, vastandab ta selle aastasadu käibinud stereotüübile naise kehast kui patu paigast, roojasest, hukutavast jne, mille abil naisi on õpetatud ennast vihkama. (vrd. Shopenhauer: "Naine on see köis, millega patuseid mehi põrgusse veetakse") Cixous räägib enamasti meie-vormis, mis tekitab positiivse kollektiivse tunde. Tema keeles ja süntaksis võib täheldada püüet väljendada kollektiivset feminiinset identiteeti avara, helge ja heana. Cixous mängib häälduse ja tähenduse suhtega ja vihjab hääle kohalolekule. Ta otsib sõnamänge, leiab assotseeruvaid kajasid sõnade vahel ja loob oma termineid. Tema keel on tugevalt metafoorne ja tähendused mitmesed,
maaelu on kaootiline. See sunnib iseendasse tõmbuma ja siit tekib kontaktivõimetus. Mitmed tunded väärastuvad (on mingis nihkes). Sees palju mina vormi ning eneseirooniat. Nt. "Don Ramon" (must iroonia), sees ka luuletaja teema, milline tema koht ühiskonnas, vaatab läbi enda, suhtub kriitiliselt. Eeskujudeks: Dante, Baudelaire, Vene kirjandusest Pukin, Dostojevski, filosoofidest Shopenhauer ja Nietzsche. Eesti kirjandusest Liiv ja Suits. Suitsule ja lugejatele esikkogu meeldis, võeti hästi vastu ( noored lugejad eelkõige). Tüüpiline impressionistlik kogu ( tahtmine lugejat vapustada). 1937 "Kohtupäev" Mina tegelast jäänud vähemaks. Rohkem tähelepanu ühiskonnavastuoludele, mitte enam inimese enda vastuolud, vähem musta irooniat, mures, et vaimsusele ei pöörata enam piisavalt tähelepanu
annaabi.ee 
