valitsusaparaadi, ning selle taga olid konstitutsioonilise monarhia pooldajad) kukkus läbi kuna selleks polnud valmis. Miks valiti esimeseks presidendiks? Sest qingi dünastia toetajaid päris palju, Shikailt? otsisid abi, kes ametlikult toetas qingi dünastia õukonda. Ülejooksik, meeldis pooli vahetada. Alguses keisrinna Sici 100 päeva reformid samuti, viimasel hetkel vahetas pooli, kukkusid läbi. 1912 1.jaanuar qingi dünastia toetajad ja üldse keisririigi toetajad pöörduvad Yuan Shikai poole, et hakkaks võitlema revolutsionääride vastu. Vaatas, et vabariik juba kaalumatu asi, neid inimesi palju, otsustas liituda nendega. Sai aru, et revolutsiooniliste jõudude vastu ei saa. Kas ta päriselt toetas vabariiki? Kindlasti mitte, tema arusaamist mööda vabariik jätk keisririigile. Tol hetkel Qingi dünastia õukonna toetuse asemel sundis Hu Yi? Keisri troonist loobuma. Kindral Shikai oli nõus toetama vabariiki ja selle toetajaid sellel tingimusel, et talle antakse piisavalt
igapäevatekstides kasutatakse neist omakorda kolmandikku. Kuna oma pika tsivilisatsiooni vältel on hiinlased oma kirja väga vähe muutnud, siis on kõrgelt haritud hiinlasel võimalik mõista ka neid tekste, mis on kirja pandud juba muistsetel aegadel. HIINA Mandžu päritolu Qingi dünastia kukutati Xinhai revolutsiooniga (1911-1912). Revolutsiooni summutamiseks kutsus Qingi valitsus relvajõudude etteotsa kindral Yuan Shikai, kes alustas ülestõusnute juhtidega esialgu edutuid läbirääkimisi. 1.jaanuaril 1912 kuulutasid ülestõusnud Nankingis välja vabariigi ja valisid ajutiseks presidendiks Sun Yatseni (eluaastad 1866-1925). Oma isikuvõimu taotlev Yuan Shikai sundis alates 1908 Hiinat valitsenud lapskeisri Pu Yi (eluaastad 1906-1967) troonist loobuma. Kuigi revolutsiooniga oli keiser ametlikult võimult kõrvaldatud, säilitas ta formaalselt võimu Keelatud Linnas
Võõramaine Qingi (manzdu) dünastia (1644-1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Tema võimetus moderniseerida riiki ning vabaneda välismaisest majanduslikust ja poliitilisest diktaadist tekitas tugevat opositsiooni. Järk-järgult küpsesid ülestõusuplaanid Qingi dünastia võimult kõrvaldamiseks, mis realiseerusid Xinhai revolutsioonis (1911-1912). 1. I 1912.a. kukutati Qingi dünastia ja kuulutati välja Hiina vabariik, kus presidendiks valiti peaminister kindral Yuan Shikai. Monarhia kukutamine ei toonud Hiinale siserahu. Maa eri osades haarasid faktilise võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk. Reforme ei teostatud. Ei suudetud nõrgestada ka välisriikide mõju. Vabariigi väljakuulutamine mõjus siiski soodsalt Hiina kultuurilisele arengule. Laienes koolivõrk, rohkenes ajakirjandus, ilmus rohkem tõlketeoseid jms. 1919. a. Pariisi rahukonverentsil aga ei saavutanud Hiina ei välismaalaste privileegide
annaabi.ee 
