Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud kõhus, valulik sooletühjendamine. Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunudtoidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse. Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad sealhaavandeid, mis paranevad armidega. Shigelladest vabanevad toksiinid ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning palavikku ja halba enesetunnet. 1-2 päeva peale nakatumist tekib kõhuvalu, palavik,vesine kõhulahtisus. Paari päeva jooksul muutub kõhulahtisus limajas-veriseksning iseloomulik on ka kõhukrampide ehk tenesmideesinemine. Täiskasvanute organism saab haigusest võitu tavaliselt 3-5 päevaga, kuid
Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest • Resistentsus seerumi bakteritsiidsele toimele: kihn+komplemendi sidumise takistamine • Antibiootikumresistentsus: plasmiididega liikide, perekondade vahel Shigellad: • Adherentsi- (ipaD), invasiooni- ja rakusisese paljunemise (IpaB,C) geenid plasmiidis, reguleerib kromosomaalne materjal. Esmalt kinnituvad M-rakkudele. Lüüsib fagotsütoosivakuooli, paljuneb tsütoplasmas. Korraldavad aktiinifilamendid ümber, liiguvad naaberrakku (IcsB) (immuunsüsteemile kättesaamatud). Indutseerivad apoptoosi. • Välismembraani permeaablusbarjäär • S. dysenteriae toodab Shiga toksiini (a/b), mis häirib valgusünteesi, kahjustab endoteeli
ainetega (liha, munad, piimaproduktid), mis on reostunud loomse väljaheitega ja seejärel mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud. Shigella spp. poolt põhjustatud haigusi kutsutakse shigelloosideks ehk düsenteeriaks. Sagedasemad tekitajad on: S. dysenteriae, S.flexneri, S.boydii, S.sonnei Erinevalt Salmonella’st on Shigella reservuaariks vaid inimene, haigestuvad samuti ainult inimesed. Shigellad võivad toota tsütotoksiini, põhjustades sellega sooleepiteeli kahjustusi, haavandeid ja mikroabstsesse. Düsenteeriale on iseloomulik kõhulahtisus, väljaheites on verd, lima ja mäda. Escherichia coli kuulub soole normaalsesse mikrofloorasse, kuid teatud tüved võivad põhjustada erineva patogeneesiga soolenakkusi. • Enterotoksigeenne E. coli (ETEC) toodab enterotoksiini, põhjustades Na-ioonide ja vee kaotust soolevalendikust, tekitades nn
annaabi.ee 
