mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega. Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM 8.1. Surm E. Kubleri-Rossi järgi E.Kubler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi: 1. Eitus- kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast. 2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3. Tingimine surija püüab mõelda surma edasilõkkamise teedest. Võivad põhendada usule. Paluvad näha näiteks lapselapsi. 4. Depressioon- jõuavad arusaamisele, et tingimine kasutu. Kogevad oma surma "ettevalmistavat südamevalu". 5. Omaksvõtt- Võtavad tulekul oleva surma omaks. Harilikult mitteemotsionaalsed ja mittekommunikatiivsed. Lein. 4 kurvastamise staadiumi
Kohastumust iseloomustavad järgmised aspektid: Kohastumus on organismile bioloogilises mõttes kasulik, kuna aitab olelusvõitluses paremini läbi lüüa. Näiteks elab joostes ootamatuid siksakke tegev jänes suure tõenäosusega vanemaks ja saab rohkem järglasi kui otse jooksev jänes, kuna kiskjal on esimest raskem kinni püüda. Kasulikkus on aga suhteline mõiste ja lähtub mingi tunnuse erinevustest eri isendeil. Jänesel, kes jookseb kiiremini kui teine jänes, on ilmselt suuremad shansid järglasi saada kui viimasel. Samas aga on oluline silmas pidada järgmist: Mitte kõik, mis tundub millegi suhtes kasulik olevat, ei pruugi alati olla kohastumus just selle suhtes. Nii näiteks on kaelkirjaku pikk kael hea kõrgetelt puudelt lehtede söömiseks, kuid samavõrra hea on ta ju ka vaenlaste õigeaegseks märkamiseks. Tekib küsimus, kumma teguri suhtes on kaelkirjaku kael ikkagi kohastumus? Savannis saavad söönuks ka lühikese kaelaga loomad...
Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu Dementsuse diagnoosiga 50% põevad Alzheimeri tõbe. Selle aluseks ajurakkude taandareng. Unustamine segiolek dementsus. Mõne aastaga muutub iseseisev vanainimene lapsesarnaseks pidevalt hooldust vajavaks olendiks. Surm kui arengu lõppstaadium. Suremisel tuleb inimestel lasta oma teed järgida. Surmaga kohanemine. E.Kübler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi: 1. Eitus- kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast. 2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3. Tingimine surija püüab mõelda surma edasilükkamise teedest. Võivad pühendada usule. Paluvad näha näiteks lapselapsi. 4. Depressioon- jõuavad arusaamisele, et tingimine kasutu. Kogevad oma surma "ettevalmistavat südamevalu". 5. Omaksvõtt- Võtavad tulekul oleva surma omaks. Harilikult mitteemotsionaalsed ja mittekommunikatiivsed. Kõik inimesed ei koge kõike staadiume ühtemoodi. Lein.