it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm Kalender Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 "ühikuks" (shalakim), millest igaühes on 76 "momenti" (rega'im). Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega. Näiteks jom alef (päev "a" ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat). Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. 10 Pühad Kodus peetavad pühad on poisslapse ümberlõikamine kaheksapäeva vanuselt ning
Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 "ühikuks", millest igaühes on 76 "momenti". Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega. Näiteks jom alef (päev "a" ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. Juudi tähtsamad pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST HANNUKA - Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris.
lastakse mänguvibudest. JUUDI KALENDER Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 "ühikuks" (shalakim), millest igaühes on 76 "momenti" (rega'im). Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega. Näiteks jom alef (päev "a" ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat). Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. 1.kuu: Tishrei (30 päeva) 2.kuu: Cheshvan (29/30 päeva) 3.kuu: Kislev (29/30 päeva) 4.kuu: Tevet (29 päeva) 5.kuu: Shvat (30 päeva) 6
selgelt välja üteldud. Juudi esipalvetajad on Cantorid. Muusika tegemine ei olnud kunst vaid käsitöö nende meelest. Neil on 3 korda päevas palveaeg. Palvetavad koguaeg tepli taastamise pärast, sest 70a lõhuti roomlaste poolt ja nende arusaam on, et siis saabub Messias(kuningas, kes päästab ära nad). Nutumüür- alles jäänud müür ainult templist, käivad seal palvetamas.Tänu grizahidele teatkse et piibli tekstid ei ole muutunud ajajoosul. Shabbat Sabat(hingamispäev) on juutie nädala kõige tähtsam päev, algab reedel päikse laajangul kuni laupäeva päikeselaajanguni. Usuvad kui kõik juudid peavad kõiki käske sellel päevad saabub Messias. Tuleb maailma loomisest.Sabati pidamine nõuab ettevalmistamist, sest ei tohi midagi teha(toit valmis varem). Peab jälgima, et toiduained oleksid puhtad- Kosse Laupäeval peab kõik olema korras. Kodu on võrdne sünagoogiga püha paik. Pannakse küünal põlema
lastaksemänguvibudest. JUUDI KALENDER J uudi kalenderpõhinebkuu-päikesesüsteemil,kus kuid arvestataksekuu ja aastaidpäikese järgi. Päevalgabpäikeseloojangul ningkestab24 tundi ningon jaotatud1080"ühikuks" (shalakim),millestigaüheson 76 "momenti"(rega'im).Nädalapäevimärgistatakseheebrea tähestikukuueesimesetähega.Näiteksjom alef (päev"a" ehkpühapäev).Kuna Piibel rõhutaberiliselt hingamispäeva,on seitsmendalepäevaleantuderilinenimi jom Shabbat (Sabatipäev),mis tähendabrohkemkui "päevseitse".Uus nädalhakkabpärastsabati laupäevaõhtulõppemist(motzeiShabbat).Juudi aastason 12 kuud,igaskuuson kas29 päeva("lühikekuu") või 30 päeva("täiskuu"). Kuudenimedon sarnasedarameanimedele ja needvõeti kasutusele6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlveajal. 1.kuu:Tishrei (30 päeva) 2.kuu:Cheshvan(29/30päeva) 3.kuu:Kislev (29/30päeva) 4.kuu:Tevet(29 päeva) 5.kuu:Shvat(30 päeva) 6.kuu:Adar (29 päeva) 7.kuu:Nisan(30 päeva) 8
annaabi.ee 
