Geo. Ookeanid suuruse jrjekorras: Vaikne ookean Atlandi ookean India ookean Phja-Jmeri Ookeanid keskmise sgavuse jrjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri,
Hanerahustki viksem Ankrurahu, mis asub 1 km kaugusel idas. LOODUS: MERI: Laiu mber on pris sgav, paadiga juurdepsu vimaldav mne veepinnale ulatuva rndrahnuga meri. 2 meetri sgavuspiir kulgeb paarisaja meetri kauguselt mber laiu, ainult Hanerahu ja Krgelaiu vahel on vesi madalam. 5 meetri sgavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt lnes, edelas ja lunas. Vinamerele talvel tekkiv j on laiu juurest praguline, seda phjustavad merephja sgavuse jrsud leminekud. Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa,
Automsofoobia- hirm rpaseks saada. Aviatofoobia , aviofoobia - hirm lendamise ees. (ka pteromerhanofoobia, vt aeronausifoobia) Bakteriofoobia- hirm bakterite ees. (vt mikrobiofoobia, etc) Ballistofoobia- hirm rakettide vi kuulide ees. Batsillofoobia- hirm mikroobide ees. (ka verminofoobia, vt mikrobiofoobia, etc) Barofoobia- hirm gravitatsiooni, raskusju ees. Basifoobia , basofoobia - vimetus seista, hirm kndimise vi kukkumise ees. (vt kinesofoobia, etc) Batofoobia [1]- hirm sgavuse ees. Batofoobia [2]- hirm krguse vi krgete ehituste lheduse ees. (vt akrofoobia, etc) Batrahhofoobia- hirm kahepaiksete ees, nagu konnad, salamandrid, vesilikud, triitonid. (vt bufono-, ranidafoobia) Belonefoobia- hirm np- ja muidu nelte ees. (vt aihmo-, enetofoobia) Bibliofoobia- hirm raamatute ees. Blennofoobia- hirm lima ees. (ka mksofoobia) Bogfoobia- hirm tontide, kollide jm mtoloogiliste kurjamite ees. (vt hadefoobia, etc) Bolshefoobia- hirm bolshevike ees. Botanofoobia- hirm taimede ees
Kuningate orgu. Seal puhkab Tutanhamon tnapevani. Dr. Derry oli valmis pannud parafiini ja hoidis selle keevana. Haprad linad ja sidemed, millesse muumia oli mssitud, olid juba esimesel ettevaatlikul puudutusel prmustunud. Selleprast vidis ta neid vedela parafiiniga, lootes, et seejrel saab laiba tardunud tekstiilkattest vlja koorida. Derry haaras lahkamisnoa. Ettevaatlikult, kuid kirurgile omase kindla kega tegi ta mne millimeetri sgavuse sisselike rinnast jalalabadeni. Kolme tuhande aasta eest prepareeritud vaaraolaiba lahtikoorimine osutus igatahes oodatust raskemaks. Sidemed, igaks kuus kuni heksa ja pool sentimeetrit lai, olid mnes kohas mhitud kuueteistkmnekordselt. Salv, millega muumia kunagi hukindlalt suleti, oli tekstiili vrvinud peaaegu mustaks ja muutnud kivikvaks, nii et mnes kohas tuli appi vtta meisel. 7.1. Sada nelikmmend kolm ksikute sidemekihtide alt tulid nhtavale ehteasjad kokku sada nelikmmend
Temperatuur: mesofiilid 8(15)-45 oC, temperatuur E leethorisont, eluviaalne horisont mjutab nii rakkude fsioloogiliste protsesside B illuviaalne horisont (sisseuhte horisont) kiirust kui ka mulla fsikalisi ja keemilisi omadusi. C lhtekivim Enamikel mikroobidel on min-max temperatuuri vahemik ~30 oC. Vesi, mikroobidele on optimaalne veepotentsiaal -0.01 MPa Gaasid: aeroobne .. anaeroobne (O2 <1%), CO2 kontsentratsioon mullaatmosfris on 1 vi 2 suurusjrku suurem kui maapealses hus, sgavuse suurenedes CO2 kontsentratsioon suureneb. Redokspotentsiaal Struktuur: pooridel on oluline osa vee ja hu liikumisel mullas, poorid jagatakse mikropoorideks (<30 .m) ja makropoorideks (30-100 .m). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mulla organismid Mullaelustik e. edafon on mullas elavate organismide kogum. Mulla mikroorganismid on viirused, bakterid, seened, vetikad ja algloomad; kokku moodustavad nad vhem kui 0.5% mulla mrgkaalust.